Esimese maailmasõja lõppus üritati Eesti ja Läti alade ühendamise teel luua Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) pealinnaga Riias. Tegelikkuses oleks see olnud Suur – Läti loomise katse. Väikeriihide püsimajäämine sõltub nende geopoliitilisest kuukuvusest ja neile sobivatest liitlassuhetest. Üliväikesteks riikideks loetakse riike, mille rahvaarv on 100 000 – 1 miljon elanikku. Euroopa mikroriigid on seega Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Vatikan, Island, Küpros, Malta ja Luxembourg. Mikroriike iseloomustab ka administratiivsete ressursside puudus ehk suutmatus omada minimaalset esindatust rahvusvahelises riikide süsteemis. See tähendab, et mikroriigil ei jätku ressursse enda esindamiseks rahvusvahelistes organisatsioonides ega saatkondade avamiseks olulisemates pealinnades. Samuti võib mikroriigi tunnuseks lugeda armee
1) Liberaalsed demokraatiad, vastandina mittedemokraatiale //arenenud esimene maailm (Eesti!) 2) Kommunistlikud ja postkommunistlikud maad (Toomlale ei meeldi, kui Eestit siia panna, 20 aastat hiljem, aga MacCormicku arvates paigutub Eesti ikkagi siia) 3) Uued industriaalühiskonnad //nt Taiwan 4) Vähim arenenud maad (nn neljas maailm ja osa kolmandast) 5) Islamimaad 6) Marginaalne maailm (kas on või ei ole – terve rida Aafrika riike, kus riiklus ei ole kindel) 7) Mikroriigid (mitte väikeriigid) – eelkõige Vaikse ookeani ja Kariibi mere saareriigid, ka Euroopas. 3. Sõjaliste liitude maailm – väga üldiste kriteeriumite järgi, aga jaotus spetsiifiline: 1) NATO slaid: Nato laienemine Euroopas (Egiptus, Alžeeria – võiks nagu olla liikmed...) 2) CENTO (Central-East = Keskida, Pakistan ja Iraan) ja SEATO (South-East Asia – Kagu-Aasia, Filipiinid) – neid kahte ei ole enam 4
annaabi.ee 
