TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mikroprotsessortehnika Kodutöö Turvasüsteem Üliõpilane: Matrikli number: Kood: AAVB32 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2009 Ülesanne: on vaja mõelda välja kodu kaitseks mõeldud turvasüsteem, mis signaliseerib teid tuleohu või sissetungimisohu korral heli- ja valgussignaaliga. X=0 Lahendus: andurite ja täiturite arv on esitatud tabelis. Väljundid Nimi Arv Helisignaal Q1 1 Valgussignaal Q2 1 Sisendid Nimi Kontaktide tüüp Arv Suitsuandurid I1 Sulguvad kontaktid 4 Klaasi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA - PRAKTIKUM Laboratoorne töö Mikrokontrollerite programmeerimine Assembleris Juhendaja: Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi süttima ja kustuma “jooksev tuli”. LED 1. süttib, põleb pool sekundit ja kustub, LED 2. süttib, põleb pool sekundit ja kustub ja niimoodi kõik 8 LED-i. 1) Algoritm Portide/registrite määramine mainloop PORTA,2 ...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 2 7 segmendilise indikatsioonielemendiga 19 nd jadaloendur Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-37 Tallinn 2009 Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda.
1. ? 1. ? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. 0% 2. 0% 3. 0% 4. 100% Score: 0/10 2. 2. ? 2. ? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. 0% 2. c 0% 3. 100% ...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 1 Minimeerimine Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: Ekaterina Fedorova AAVB-37 082040 Tallinn 2009 Ülesanne: abcd abcd ( abc abcd )( acd cb)c d ab d a bc (cd cbd ) acd (b b) (aabccd abbcc aabc cdd abbccd )c d ab d abccd (1 b) acd (abcd 0 0 0)c d ab d abcd acd aabcd d ab d abcd acd 0 ab d abcd ab d acd (1 b) ab d acd Kasutatavad seadused: a *a a a *a 0 a a 1 a 1 1 Käesolevat loogikavõrrandit on võimalik minimeerida Logic Converteriga. Loogikakonverter, mis näitab, milliste sisendite korral on väljund 1. See aitab minimeerida loo...
F1 DD1 S1 I1 Q1 Q1 LP R01 I2 Q1 S2 I3 Q2 LS R02 I4 Q2 S3 I5 Q3 K R03 I6 Q3 + L+ Q4 24V M Q4 M -- Osa tähis Nimetus Arv ...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 3 Summaator Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-32 Tallinn 2009 Ülesanne. Koostada kolmejärguline jadaülekandega summaator kasutades nii täis- kui poolsummaatoreid. Summaatorite tööpõhimõte. Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavate järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit. Summaatori loogi...
Vastused 1. Lugeda jooniseid (CAD-joonised), Kasutada CAM programme, Luua/muuta NC-koode, Kasutada CNC-tööpinki 2. Esimene arvuti ENIAC ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis 3. 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA, 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE, 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus. 4. 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke. 5. 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõusis pinkide automatiseeritustase: toorikute, detailide ja lõikeriistade automatiseeritud vahetus. 6. 1980-1990- CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse. 7. Alates 1990- CAD/CAM muutub standardiks arvutijuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel. 8. CNC pinkide eelised on : Paindlikkus, Tootlikkus, Kvaliteet. 9
· Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõusis pinkide automatiseeritustase: toorikute, detailide ja lõikeriistade automatiseeritud vahetus. CNC pinkide ajalugu ja areng · 1980-1990- CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse · Alates 1990- CAD/CAM muutub standardiks arvutijuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel Raalintegreeritud tootmine
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ....
kindlustatakse kõigi tehnoloogiliste operatsioonide vajalik järjekord, tagatakse nii seadmete kui elektriajamite optimaalne talitlus ning teostatakse kõik vajalikud blokeeringud ja kaitse. Selliste tehnoloogiliste komplekside juhtimiseks kasutatakse arvuteid, millised võimaldavad kiiresti töödelda tehnoloogilise protsessi kulgu iseloomustavat infot ning anda juhtimissignaale töömasinate elektriajamitele vastavalt etteantud programmile. Eriti sobivaid võimalusi loob mikroprotsessortehnika kasutamine, mis võimaldab nii keerukate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimist tervikuna kui tema üksikute operatsioonide ja tsüklite automatiseerimist. 4.2. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem negatiivse tagasisidega kiiruse järgi. Selleks et saada suurt kiiruse reguleerimise diapasooni ja kõrget reguleerimistäpsust, peavad elektriajami tunnusjooned olema jäigad. Avatud juhtimissüsteemiga elektri-