· Tähelepanu osutamine sotsiaalse elu rituaalsetele aspektidele nii institutsioonides kui ka vahetus silmast-silma suhtluses Goffmani teooria kitsaskohad: · Ei saa universaliseerida üldistusi, mis on tehtud valge keskklassi mehe poolt 1950ndate Ameerika ühiskonnas. · Sageli napib tal oma teoreetilis-metodoloogliste väidete kinnitamiseks empiirilist materjali. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 7 · Napib kultuuri-ühiskonna kui süsteemi aspektide arvestamist mikroprotsesside analüüsis (nt võimu küsimus, ideoloogiad jne). Kokkuvõte mikroteooriate põhitemaatikast Lisaks sümboolsele interaktsionismile oluline mainida ka selliseid mikroteooriaid nagu fenomenoloogia (Husserl Alfred Schutz (1899-1959)) tavalise inimese Lebenswelt'i uurimine; intersubjektiivsus vastastikune mõistmine, inimesed jagavad ühist maailmanägemust, kuna nad näevad maailma samal moel nagu mina, Lebenswelt põhineb paljuski nö ,,tavateadmistel" (common-sense knowledge)) ja
teadaolevaid mõisteid ja ideid psühholoogiast, filosoofiast ning religiooniloost, kuid osalt loob neid juurde või muudab tähendusvarjundit. Kuna Jung vaatleb kogu ontoloogiat psüühikast otseselt sõltuvana, on tema poolt kasutatavate põhiterminite selgitus siinkohal hädavajalik, mõistmaks tema teoloogiliste kontseptsioonide nagu hea ja kuri täpset konteksti. Lisaks sõltuvuse tunnistamisele tajumisviisist on Jungile iseloomulik ka makro- (füüsilises kosmoses toimuvate) ning mikroprotsesside (psüühikasiseste ja üksikindiviidi puudutavate) käsitlemine võrdsetel alustel. Ta leiab samuti, et nende vahel on otsene analoogia. Inimpsüühika on tehtud sama mudeli alusel, mis kosmos. Huvitaval kombel ennetab Jung poole sajandi võrra füüsikateaduses välja töötatud fraktalite kontseptsiooni, mis näeb maailma sellisena, et väiksema ning suurema kujundi ülesehitus on sarnane ning üksteist kordav. Ehk siis näiteks,
annaabi.ee 
