moodustavad populatsiooni, nad saavad omavahel anda järglasi, kuid on eraldatud sama liigi teistest haugidest, kes elavad teises veekogus. Need kalad on omavahel eraldatud looduslike piiridega. Geneetilis evolutsioonilisest aspektist on populatsioon teisest sama liigi populatsioonist sedavõrd eraldunud, et nad võivad pika aja pärast ka geneetiliselt lahkneda. Sellist populatsiooni tuntakse ka elementaarpopulatsioon või deemi nimetuse all (lokaalpopulatsioon, mikropopulatsioon). Näiteks sobiks saima hüljes, kellel puudub võimalus oma populatsiooni uuendada, toimub rohke vaba juhuslik ristumine. Põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on populatsiooni arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui varem toodud veekogus elas näiteks 400 haugi, siis see ongi selle populatsiooni arvukus. Arvukuse hindamise aluseks on suurulukite korral nende loendamine, mille jaoks on välja töötatud vastavad metoodikad ja
Boreonemoraalne põhjaparasvöötme segametsade vööndile omane. Brutoproduktsioon (ökoloogilise süsteemi) kogutoodang, mingis ajavahemikus fotosünteesis, kemosünteesis ja orgaanilisest ainest toitumises sarnastunud (assimileerunud) energia kogus või sellele vastav aine hulk (biomassiühikuis). Autotroofide b. määratakse gaasivahetuse kaudu, heterotroofide b. toiduks tarvitatud aine kalorimeetrilise analüüsiga. Deem elementaarpopulatsioon, mikropopulatsioon, lokaalpopulatsioon, ühe liigi isendite suhteliselt lühiajaline ja ebapüsiv kogum, populatsiooni territoriaalstruktuuri elementaarrühmitis. Paikneb teistest samasugustest kogumitest ruumiliselt lahus, kuid tal puudub iseseisva eneseuuenduse ja arvukuse regulatsiooni võime. Deemis toimub rohke vaba juhuslik ristumine. Deflatsioon tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod
annaabi.ee 
