olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jne. Bakterite kasvufaasid on: I) lag-faas (lähtefaas) aeg bakteri külvimomendist kasvu alguseni II) Log faas - bakterite arv kasvab III) Statsionaarne faas- tasakaal IV) kasvu lakkamise faas 4.) Bakterite hingamise tüübid
Spoorid – tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad baterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises ; väga vastupidavad, taluvad 30-40 minutit keetmist. Rakukest,membraan ja tsütoplasma – ainete liikumiseks, sisaldavad vett, valke, rasvu, mineraalaineid. Bakterite suurs: Haigustekitajad bakterid on tavaliselt suuremad, kui ohutud bakterid. Mikroplasmad on kõige väiksemad bakterid (0.1-0.3 m) Suurim leitud bakter on 0.75mm (tsüanobakter) nad olid esimesed, kes suutsid energiat toota päikesevalguse kaasabil, sellest sai hapnik atmosfääri ning arenema said hakata keerukamad organismid. Bakterite kuju Kerakujuline – kerabakterid Pulkbakterid – batsill Spiraalsedbakterid Niitjad bakterid Jätkega bakterid Bakterite toitumine
annaabi.ee 
