Mikroparameetrid-iseloom ainet seesmiselt, ei Ole otseselt mõõdetavad(molekulmass, molekulikiirus, konsentratsioon). Gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.Avogadro arv-osakeste arv ühes moolis aines.Temperatuur iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Molekulaarfüüsika põhivõrrand Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Absoluuutne temperatuur ja tema seos keskmise kineetilise energiaga. Molekulide kiirused molekulide jaotus kiiruste järgi Ideaalse gaasi olekuvõrrand Isoprotsesside graafikud. Soojushulk erisoojus sulamissoojus aurustumissoojus kütteväärtus soojusmahtuvus. Soojusliikumine on aineosakeste pidev korrapäratu liikumine. Liikumiste iseloom eri agregaatolekutes: - tahkes kehas võnguvad ümber tasakaaluasendi
AGREGAATOLEKUTES Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul. Tahkistes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber. Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega. (võbelevad ja põrkuvad naabermolekulidega) Gaasides aga liiguvad molekulid pidevalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega. Mõjuvad tõmbejõud. 3. MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIVÕRRAND. GAASI RÕHU SÕLTUVUSEST MIKROPARAMEETRITEST. 13 Molekulaarfüüsika põhivõrrand: p=1/3*n*m0*vk2. p-rõhk (Pa), n- kontsentratsioon m^-3, v- kiiruste ruutude keskmine m^2/s^2, m0-molekuli mass kg Molekulaarfüüsika põhivõrrand - Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n = N / V (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ek järgmiselt: p = 3/2 nEk .
4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed. 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane. Põrgeteks kulunud aeg on tühiselt väike võrreldes põrgetevahelise ajaga. Gaasides on molekulide vahelised kaugused suurusjärgus 40⋅10−10 m . Kuivõrd molekulide läbimõõt on 1-3 Å (1 Å = 10-10 m), siis on esimene postulaat rahuldatud. B Ideaalse gaasi rõhk Tuletame seose ideaalse gaasi rõhu määramiseks mikroparameetritest (osakeste keskmine kiirus, ühe osakese mass, osakeste kontsentratsioon jms) ning mehaanika seaduspärasustest lähtudes. Lihtsuse mõttes eeldame, et anumaks, milles gaas paikneb, on kuup küljepikkusega l. Olgu molekuli mass mo ning (keskmine) kiirus v. Leiame gaasi poolt seinale avaldatava rõhu. Kuivõrd ruumisuunad on samaväärsed (ning molekulid liiguvad kõigis suundades võrdse tõenäosusega), võime valida suvalise seina
annaabi.ee 
