27. Selgitage mõistet termodünaamiline tõenäosus. Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult ainult ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest ehituest. Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik realiseerida erineva arvu mikroolekute järgi. Termodünaamiline tõenäosus W ongi mikroolekute arv, mille kaudu antud süsteemi olek on realiseeritav. 28. Leidke ja analüüsige Boltzmanni valemi abil aine entroopiamuutu. S=klnW Mikroolek eksisteerib vaid hetke, nii et reaalsed mõõtmised toimuvad tegelikult kesendatult üle paljude mikroolekute. Valemist/jutust lähtuvalt kulgevad protsessid iseeneslikult suurema tõenäosusega oleku suunas. Valemi rakendamine reaalse aine entroopia arvutamiseks on väga keeruline sageli ebatäpne. 29. Hinnake antud tingimustel ja süsteemide koostise juures, millise süsteemi entroopia on suurem. Kui meid
sulab või aurustub. Sulamine ja keemine on isotermilised protsessid. Aurustumisentroopia Saur on entroopiamuut 1 mol antud aine aurustumisel: Saur = Haur/Taur Analoogselt, aine sulamisentroopia Ssul on Ssul = Hsul/Tsul Entroopia nullpunkt. Selle määratleb termodünaamika III seadus: kõikide ideaalsete kristallide entroopia läheneb nullile, kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile. Statistiline entroopia. Iga molekuli paigutus aines on erinev mikroolek. Sama energia korral võimalike erinevate mikroolekute arv on W. Entroopia avaldub Boltzmanni valemiga S = k ln W k = R/NA on Boltzmanni konstant Standardne molaarne entroopia. Ühe mooli antud aine entroopia antud tingimustel saab arvutada, kui liita kokku: - aine soojendamisega alates 0 K-st kaasnev entroopia muut. Arvestada soojsmahtuvuse sõltuvust temperatuurist - võimalike faasiüleminekutega kaasnevad entroopiamuudud Selliselt leidud standardsed molaarsed entroopiad Smo avaldatakse