Venemaal), E. Jenner ja vaktsineerimine- 1798 alates hakati vaktsineerima lehmarõuged annavad immuunsuse inimesterõugete vastu, odavam ja ohtu.; Ignaz Semmelweis- avastas, et võiks käsi pesta enne kui võetakse last vastu sünnitusel. Elankkond teda ei kuulanud, mees läks lõpuks hulluks, John Snow- 1849 leidsin, et koolera pole piisknakkus vaid levib vee kaudu, kuid ei suutnud oma avastust tõestada., Louis Pasteur- 1857 avastas piimhappebakteri, 1880ndatel lõi mikroobiteooria- haiguse tekitajad on mikroobid ning nende hävitamiseks on hügieen esmase tähtsusega., Robert Koch- tõestas 15a peale Snow avastust, selle et tegemist pole piisknakkusega koolera puhul. Samtu tõestas tuberkoloosi kepikesed 1880ndatel; nakkushaiguste taandumine, hügieen, sanitaar tingimuste prandamine- 19.saj suremus vähenes, kuna paranes elukeskkond. Euroopast kadus kevadine näljahäda, inimesed muutusid vastupidavamaks, hakati rohkem tähelepanu pöörama hügieenile.
saj II poolest nim meditsiinipolitseiks. Tõsine läbimurre tuli 19.saj keskpaigas. I.Semmelweis Ungari arst, kes pööras tähelepanu hügieenitingimustele(et arst võiks enne opile minekut käsi pesta), aga tõestada ei suutnud, miks see nii on; J. Snow näitas katsetega, et koolera ei levi mitte õhu - või inimkontaktide kaudu, vaid näitas, et koolera on puhtalt saasteprobleemi kaudu leviv haigus, aga ei suutnud seda tõestada; L. Pasteur rajas mikroobiteooria(tõestas alles 1880ndatel, kuigi juba 1857 oli avastanud pastöriseerimise); R.Koch tõestas tuberkulooriskepikesed ja kooleraviiruse näitas ära(mida Snow plnud suutnud, sest mikroope ei tuntud). 2) Sotsiaalmajanduslikud põhjused elatustaseme paranemine, üha enam hakati otseselt tegelema vaesuse vastu võitlemisega. 19.saj tekkis halvustav mõiste ,,pauperism", kus rahvastiku kiire juurdekasv ja linnastumine tekitas juurde vaest
annaabi.ee 
