valmistamisel. Pärmiseente kultuure läheb vaja pagari-,veini- ja õlletööstuses, piimhappebaktereid hapupiimatoodete ja juustu valmistamisel ning köögiviljade soolamisel ja hapendamisel. Kasulike mikroobide alla kuuluvad ka sooltes ja mujal limaskestadel pesitsevad mikroobid. Mikroobide kasuliku tegevuse tulemuseks on loomsete ja taimsete orgaaniliste jäänuste muutmine huumuseks. Orgaanilise aine lagunemisel vabaneb süsihappegaas, mida vajavad kõik rohelised taimed. Seega ilma mikroobideta poleks elu võimalik. Kahjulikud mikroorganismid ehk patogeensed kutsuvad esile toiduainete riknemise (käärimine, hapnemine ). Nad lagundavad toiduaine koosseisu kuuluvaid valke, rasvu, süsivesikuid, muudavad toidu välimust, maitset ja lõhna. Osa mikroobe ei lagunda toitaineid, vaid eritavad toidusse inimesele kahjulikke toksiine, mis põhjustavad toidumürgistusi. Mõned mikroobid tekitavad inimese organismi sattudes nakkushaigusi (düsenteeria, tüüfus, tuberkuloos)
Bioloogiline isepuhastumine: protsesside kompleks, mis toimub organismide elutegevuse tagajärjel ning viib teatud (reo-)ainete kontsentratsiooni muutumisele (vähenemisele): · Puhastamata reovesi sisaldab juba iseenesest suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevadki ühe osa isepuhastusega lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. · Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. · Asjaosalisi bakterite tüüpe (füsioloogilisi rühmi) on palju ning paljud neist on spetsiifilised (näit. nitrifitseerijad, tselluloosi lagundajad, fenoolide lagundajad, jne.). Mikroobid on isepuhastusprotsessidega seotud kahest aspektist: · mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda aineringesse jne.
mikroobide hulk reovees olevate mikroobide arvel, orgaaniliste ainete ja toitesoolade sisalduse tõus vees põhjustab omakorda juba vees olevate mikroobide hulga suurenemise Missugune on mikroobide seos veekogude isepuhastumisega - Puhastamata reovesi sisaldab suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevad ühe osa isepuhastusega, lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. Kus võib leida termofiilseid mikroorganisme Kuumaveeallikates, Vulkaanilistes väävliallikates, Mere põhjas (magmaga kokkupuute alad), Eriti arhebakterite hulgas, metanogeenid ja väävli oksüdeerijad, Tahkemad membraanid, rohkem küllastunud rasvhappeid, termostabiilsed valgud ja ribosoomid, väikesed rakud Nimeta mõni miktoob, mida kasutatakse reostuse indikaatorina - Escherichia coli
kiht d) leostumine mullas olevad Ca ja Mg karbonaadid lagunevad happeliste väetiste (taimeosade) tõttu ja laguproduktid liiguvad vihmaveega sügavamatesse mulla kihtidesse. Ülemised kihid hõrenevad, muutuvad happeliseks e) leetumine protsess, kus mulla mineraalid lagunevad orgaaniliste hapete toimel. Laguproduktid liiguvad sügavuse suunas. mulla kihti tekib valkjas toitainete vaene ja ilma mikroobideta e. surnud kiht. Muld mutub happeliseks. Tekitavad eelkõige okaspuud. Nende varis jätab mulda palju happelisi aineid f) lessiveerumine protsess, kus sademete veega peened savi osakesed ja ibe kantakse sügavamatesse mulla kihtidesse. Savirikkad sügavamad kihid muutuvad vettpidavaks ja mulla ajutiselt või alaliselt märjaks muld on savistunud g) gleistumine- leiab aset veerikkas ja hapniku vaeses keskkonnas, kus mikroorganismid
annaabi.ee 
