(2) Tähtsuse omisatmise teooria kui juht jälgib alluva tegevust või selle tagajärgi, huvitab teda , kas see on kogu töö suhtes kasulik või mitte. Püüdes mõista alluva käitumist, teeb ta selle põhjuste kohta esialgse järelduse. Seejärel püüab juht ette näha alluva edasist käitumist või seda mõjutada. Mikro-makromotivatsioon Et motiveerida inimest parandama oma töö tulemuslikust, tuleb muuta tingimusi antud organisatsioonis. Seda motivatsiooni nim. A-tüüpi ehk mikromotivatsiooniks. Selline käsitlus on aga ebapiisav kuna inimestel on ka tööväline elu, mis mõjutab nende suhtumist oma töökeskkonda ja töö tulemuslikkusesse. B-tüüpi ehk makromotivatsioon arvestab oragnisatsiooniväliste tingimuste mõju inimeste motivatsioonile. Need tingimused võivad olla erinevat laadi: seotud töö või vabaajaväärtustega,maksude tasemega, riigipoolse kontrolliga töötajate hüveks kasutatavate vahendite üle jne
ja motivatsioon. Hoiakute vahendusel on võimalik välja tuua, kuidas muuta inimeste suhtumist ja motivatsiooni teema selgitab, kuidas kaasata inimeste tahet ja kinnistada sobivaid käitumisviise. Inimkäitumise mõjutamine on tihedalt seotud ümbritseva keskkonnaga. Käitumise põhjusi indiviidi tasandil kirjeldab A-tüüpi motivatsioon. A-tüüpi motivatsioon analüüsib inimese käitumist organisatsioonis. Seda nimetatakse ka mikromotivatsiooniks. Keskkonna tegurid, mis mõjutavad inimese käitumist, nimetatakse B- tüüpi ehk makromotivatsiooniks. Nendeks võivad olla ühiskonnas valitsevad tõekspidamised, väärtustused, aga ka maksusüsteem ja majanduspoliitika tervikuna. Makromotivatsiooni moodustavad tegurid, mis käivitavad ettevõtete ja majandusharude tegevuse. Makromotivatsioonil on tagasiulatuv mõju moraalile, tõekspidamistele ja ka kultuuriväärtustustele.
annaabi.ee 
