ühesuguse suurusega blastomeeri). Kolmas lõigustumine on ekvatoriaalne, tulemuseks 8 ümbes ühesuurust blastomeeri. Neli animaalse pooluse rakku lõigustuvad võrdselt ja tulemuseks on kaheksa ühe- suguse mahuga blastomeeri, mida nimetatakse mesomeerideks. Neljas lõigustumine eri rakkudel eri tüüpi, animaalsel poolusel jaotuvad blastomeerid ühtlaselt e tekivad mesomeerid, vegetatiivsel poolusel toimub ebavõrdne lõigustumine - 4 makro- ja 4 mikromeeri. - Spiraalne (teod, rõng- ja lameussid) - Spiraalse lõigustumise juures on resultaadiks väga väikese blastotsöö- liga stereoblastula. Esimesest kahest lõigustumisest on blastomeerid enam-vähem ühesuurused, kolmandast peale on selgelt eristatavad mikromeerid animaalsel poolusel ja makromeerid vegetatiivsel poolu- sel. Spiraalne lõigustumine on oma nime saanud sellest, et mikromee- ride käävid pöörduvad 45° võrra makromeeride käävide suhtes (joo-
erineva suurusega (kammloomad, rõngussid, limused, kahepaiksed, vaap- ja kopskalad) Animaalse pooluse rakud – mikromeerid Vegetatiivse pooluse rakud – makromeerid 1) Radiaalne (isoletsitaalne) – esimesed kaks lõigustumist vertikaalsed, pinnad üksteise suhtes risti 4 blastomeeri; kolmas 8 blastomeeri, VP, AP; neljas animaalsel 8 mesomeeri, vegetatiivsel 4 suurt makromeeri ja 4 väikest mikromeeri, asümmeetriline jagunemine Tekib tsöloblastula e blastotsööl. Okasnahksed, süstikkala. a. Radiaalne mesoletsitaalne – hall sirp, mikro-ja makromeerid kahepaiksetel, tekib samuti blastotsööl, mis võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise ja alumise rakukihtide kokkupuudet 2) Spiraalne (isoletsitaalne) – tekib väga väikese blastotsööliga stereoblastula; mikromeerid animaalsel ja makromeerid
annaabi.ee 
