Kui noortekultuuri mõisteti ajalooliselt kui näitavaid (spectacular), kuid tänapäeva noored ei tee endast enam näitemängu, spektaaklit, ja suhestuvad maailmaga, mis ise on üks suur näitemäng (Baudrillardi mõju). Noored defineerivad kultuuri vahendajate ja kultuuri vaatajaskonda. Nooruslikkust märgibki teatud käitumine vaatajaskonnana, nooruslikkkus otähendabki olla vaataja. Meedia on nii oluline noorte sotsiaalses ja ideoloogilisles formatsioonis. Mikromeedia flaierid, klubinimekirjad mille abil tuuakse rahvas kokku, nisimeedia nagu muusikaajakirjanudus loob ja muudab noorteliikumisi. Vale on lähenemine, et subkultuurid ei saa alguse kuskilt mujalt, kus nad pärast üle võetakse, meedia on selle osa algusest peal Noorus onn seega teatav sihtgrupp. 80ndatel nooruslikkus ümber-defineeritav (vrd 12-24 70-80ndatel, ja 18-34 praegu). Kaabeltelevisiooni levik. Noored ei ole mitte väärtuslik reklaamimüügiargument, vaid ka
noored ei tee endast enam näitemängu, spektaaklit, ja suhestuvad maailmaga, mis ise on üks suur näitemäng (Baudrillardi mõju). Noored defineerivad kultuuri vahendajate ja kultuuri vaatajaskonda. Nooruslikkust märgibki teatud käitumine vaatajaskonnana, nooruslikkkus otähendabki olla vaataja. Uusmeedia. Raamat, kust ma seda lugesin anti välja 1996 - VCR oli kõva sõna. ,,Meedia on nii oluline noorte sotsiaalses ja ideoloogilisles formatsioonis. Mikromeedia flaierid, klubinimekirjad mille abil tuuakse rahvas kokku, nisimeedia nagu muusikaajakirjanudus loob ja muudab noorteliikumisi. Vale on lähenemine, et subkultuurid ei saa alguse kuskilt mujalt, kus nad pärast üle võetakse, meedia on selle osa algusest peale" (Thorton 1994: 176) Noorus onn seega teatav sihtgrupp. 80ndatel nooruslikkus ümber-defineeritav (vrd 12-24 70-80ndatel, ja 18-34 praegu). Kaabeltelevisiooni levik. Noored ei ole mitte väärtuslik
annaabi.ee 
