see köögiatribuut levima tunduvalt hiljem. Kuidas mikrolaineahi töötab? Kui tavaline ahi soojendab toitu vahetu soojusülekande abil, siis mikrolaineahi teeb seda toidu koostismolekule mikrolainekiirgusega "raputades". Mikrolainete all mõistetakse kiirgust sagedusega 1300 GHz ehk siis lainepikkusega 30 sentimeetrist 1 millimeetrini. Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ja radar selle ära sulatas. Esimene äriline ahi ehitati 1954 ja laiatarbekaubaks sai ta, nagu mainitud, möödunud sajandi seitsmekümnendatel. Nüüd aga kõige tähtsama küsimuse juurde. Kuidas mikrolained ikkagi toitu soojendavad? Päris paljud molekulid, nagu näiteks vee molekulid, on polaarsed. See tähendab, et positiivne ja negatiivne laeng pole jaotunud ühtlaselt üle molekuli, vaid teatud osades on ülekaalus negatiivne laeng ja teistes osades
kasutada erinevates elektrivarustussüsteemides(Clark 1999: 129). Raadiolainete olemasolu näitas katseliselt esimest korda Heinrich Hertz 1888(Ibid: 131). Raadiolainete avastamine andis tõuke edasistele uuringutele ning 1921. aastal leiutas USA füüsik Albert Hull magnetroni- raadiolambi mikrolainete genereerimiseks(Ibid: 172). Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ning radar selle ära sulatas. (Sepp, T 2007) Percy Spencer kujundas ka avausega metallist kasti, millesse suunas mikrolained- mikrolaineahju. Esimene ahi paigutati katsetuseks ühte Bostoni restorani 1946. Algsed ahjud olid ~1, 68m kõrged ning kaalusid üle 300kg. Üks ahi maksis ligikaudu 5000 USD ehk 61 550 EEK.(Gallawa 1989-2008) Esimene äriline ahi ehitati 1954. aastal ja laiatarbekaubaks sai ta möödunud sajandi seitsmekümnendatel (Sepp, T 2007).
annaabi.ee 
