tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) * Oparin, Miller ja Fox ning Woese BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON Kus võis elu tekkida? - "Soe lomp", so Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin (ürgpuljong) ja Haldane. See on 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere. Ka Milleri ja Foxi katsed lähtuvad sellest hüpoteesist (vt. lk. 59) - "Jääkamber ehk mikrokontinent" (Miller, 1998), see on soe tiik, milles on külm jääpall. Tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks. Protsessid 0 - 27°C juures - Hüdrotermaalne süsteem ehk "kuum katel". Siin oluline kõrge temp. 150-250°C. Sellised tingimused näit. Ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas. Kuidas võis elu tekkida? - F.Grick: DNA kesksele elule eelnes RNA-keskne elu - Th.Cech: avastas ribosüümid (eukarüootses rakus olevad katalüütilised RNA molekulid),
Bioloogiline · Elu tekkimise hüpoteesid (see tähendab, et allpool olevad väited ei pruugi olla tõesed) · Soe lomp - vanim o Darwini metafoor, Oparin nimetas seda ürgpuljongiks. See on veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere. Sellises kogumis tekivad biopolümeeride kogumeisel tekkisid polümeerid ja mingil hetkel hakkasid paljunema tekkis elul. Ka Foxi ja Milleri katsed, õpik lk 59 · Jääkamber o Ehk mikrokontinent, Miller 1998. Soe tiik, milles on külm jääpall. Tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks. Protsessid 0-27 kraadi juures. Kõige uuem teooria. Ütleb, et kuumas ei saa elu ja väidab,. Et mõned maa kohad jathuvad ja kuumenevad erinevalt kiirusel, siis ongi osa koht jahedam. · Kuum katel o Hüdrotermaalne süsteem, oluline kõrge temperatuur 150 250 kraadi. Isegi praegu on need
5 Silur Geoloogiline olustik Siluri ajastu algas 443 ja lõppes 416 miljoni aasta eest, kestes seega umbes 27 miljonit aastat. Siluris hakkasid mandrid uuesti ühinema. Algas see Baltika ürgmandri liitumisest Avalonia pisimandriga ja nende vahelise Törnquisti mere kadumisest, mis leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid Avaloniaga täienenud Baltika kratoon ning Põhja-Ameerika (Laurentia) jõudsasti ja liitusid ajastu lõpuks täielikult. Liitekohal, endise Iapetuse ookeani asemele, hakkas kerkima Kaledoonia mäestik, mis kulges üle Briti saarte, Lääne-Skandinaavia ja Ida- Gröönimaa kuni Teravmägedeni. Kerkimise tagajärjel taandusid mered järk-järgult üha kaugemale mandriäärtele
annaabi.ee 
