Suurem rakusisese c-di-GMP tase pärsib liikuvust ja virulentsust ning soodustab biofilmi teket. c-di-GMP sünteesitakse diguanülaattsüklaaside poolt (GGDEF domääniga valgud) ning lagundajateks on spetsiifilised fosfodiesteraasid (enamasti EAL-domääniga valgud). Paljudel neist valkudest on ka periplasmaatiline või tsütoplasmaatiline sensormoodul, mille vahendusel füsioloogilised ja/või keskkonna signaalid mõjutavad c-di-GMP kas üldist või lokaalset taset rakus. 3. Mikrokoloonia moodustumine pinnale kinnitunud ning eksopolüsahhariide tootva raku klonaalse paljunemise tulemusena tekib mikrokoloonia. 4. Küps biofilm mikrokoloonia areneb biofilmiks, mille polümeerses limamaatriksis paiknevad nii rakud kui ka avatud veekanalid struktureeritult. Mikrokolooniast biofilmi moodustumisel on oluline osa bakterirakkude hulga tunnetamisel (quorum sensing). Näiteks ramnolipiidide ajaliselt reguleeritud ekspressioon P. aeruginosas. Suuremas kui 20 µm-s P
1. toksiin-antitoksiin süsteemide abil esile kutsutud surm. Selle süsteemi abil võetakse signaal vastu keskkonnast või rakk-rakk kommunikatsioonist. 2. rakukesta lagundamisega seotud lüüs. Peptidoglükaani hüdrolaasid (mureiini hüdrolaasid) vahendavad lüütilist aktiivsust G(+) bakterites vastuseks keskkonnast tulnud signaalidele. 3. hingamisahela blokeerimine, mis toimub biofilmi moodustumise ajal, mille tulemusena vabaneb keskkonda eDNA (ekstratsellulaarne DNA), mikrokoloonia teke ja rakkude levimine biofilmist Bakteritepopulatsioonis üksikute bakterite lüüsi tähtsuse üle on pead murtud palju. Tavaliselt on peetud seda oluliseks faagipartiklite vabastamiseks ning faagide levimiseks. Tavaliselt ei peeta bakterite lüüsi kasulikuks bakteritele endile, sest paljudel juhtudel on bakterite lüüs seotud nn isekate DNA-dega või faagidega, DNA-elementidega, mis pole bakteri enda päritolu, või kemikaalidega nagu antibiootikumid ja teised biotsiidsed ained.
annaabi.ee 
