- Metsakuklase asurkond on oma struktuuridega väga tihedalt põimunud metsakooslusesse, mistõttu suur osa keskkonna ja koosluse informatsioonist, sealhulgas ka saasteinformatsioonist koondub sipelgapessa. Paikne eluviis ja pesatruudus sunnivad sipelgaid maksimaalselt ära kasutama pesa asukoha mikrokliimatingimusi. Kuna mitmete sipelgaliikide pesad püsivad ühel ja samal kohal aastakümneid, siis selle aja jooksul muutuvad paratamatult ka toitumis- ja mikrokliimatingimused. See kajastub loomulikult ka pere arengus, pesa suuruses ja kujus. Sipelgapere on väga dünaamiline kajastamaks muutusi keskkonnas. Pere arengudünaamika avaldub üsna täpselt ka sipelgapesa struktuuris, suuruses ja kujus. Sipelgapesa suurus peegeldab teatud eani ka pere suurust. Ebasoodsatesse tingimustesse jäänud metsakuklaste pesad enam ei vasta pere suurusele, kuid pesakuhila kuju ja struktuur näitavad üsnagi täpselt asustatud pesaosa paiknevust.
..550 idanevat tera ruutmeetrile. Halbade idanemis- või kasvutingimuste ja samuti ka hilise külvi korral suurendatakse külvisenorme 50...100 tera võrra. Talinisu külvatakse tavalises reaskülvis 13...15cm või kitsarealises külvis 7...8,5 cm reavahedega. Valisin kitsarealise külvi, sest siis jaotatakse seemned põllule ühtlasemalt. Taliteraviljade külviridade suuna kohta on kaks erinevat arvamust. Ühed peavad paremaks põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustus- ja mikrokliimatingimused paremad. Teised peavad paremaks ida-lääne suunda, põhjendades selle paremust juurestiku ühtlasema levikuga ridadevahelises mullas. Eestis tuleb talirukis külvata rasketel liivsavi-ja savimuldadel 2,5...3,0 cm sügavusele. Talinisul on sügavama külvi korral ka võrsumissõlmed sügavamal, mistõttu taimed on vastupidavamad talvekahjustustele. Seepärast külvatakse talinisu kuni 1cm võrra sügavamale kui talirukis. Õige külvisügavuse
annaabi.ee 
