NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuronjasunaps/ Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on Broca ja Wenicke piirkond ajus. Töötlevad keelt. Arvati, et need on ainukesed keelepiirkonnad, aga siis selgus, et nii ei ole (õnnetuspool ajukeel on ununenudõpib keele uuesti). Broca on mõlemas aju poolkeras, kuid kõnevõimet seostatakse juhtiva ajupoolkeraga Keele töötlus toimub neuronite voolus ajus. Afaasia trauma tagajärjel/vananedes (mikroinsuldid) keele üksused saavad kahjustada. Nende uurimise kaudu saab järeldada, kuidas aju keelt töötleb. On ajukoore alune kahjustus. Keeled ja geenid: FOXP2 see geen ei ole keel 2001 on leidnud geeni nimega foxp2, mis on keele koodi kandija. MMonaco, Fisher ja Hurst leidsid. Uuriti suguvõsa, kellel on keelehäire ja siis ema ja lapselt leiti see mutatsioon. Kõiki selle geeni funktsioone ei ole teada. On teada, et FOXP2 mutatsioonid põhjustavad keelehäireid. .....
varasemaga Epidemioloogia - Universaalne haigus mida esineb igal maal ja igal ajal - 1% risk haigestuda maailmas - Enamasti haigestutakse nooremas eas - Esmane psühhoosiepisood avaldu meestel sagedamini nooremas eas Etioloogia - Multifaktoriaalne haigus Pärilikkus - Tegemist paljude geenide koostoime avaldumisega - 40% patsientidest omab perekonnas skisofreenia diagnoosiga isikut Viirusinfektsioonid raseduse ajal Endokriinsed faktorid Sünnitrauma (hüpoksia, ajukahjustus, mikroinsuldid) Stress – psühholoogiline, füüsiline Aju toimimist mõjutavad psühhotroopsed aineid Sotsiokultuurilised tegurid – majanduslik seisund, suurlinnas elamine, kodutus, töötus, lähedussuhete puudumine Skisofreenia patofüsioloogia - Aju areng - Neurotransmissioon - Sünaptiline füsioloogia - Immuunsüsteem – kogu keha haigus (põletikud, metabolismihäired, stress) Neurotransmitterite süsteemid: dopamiini hüpotees, serotoniini roll, glutamaadi hüpotees,
annaabi.ee 
