Hubble teleskoop enne ja pärast optilist probleemi WFC3-ga lähisinfrapunakiirguses tehtud pilt Carina udu piirkonnast "Mystic Mountain" Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) • Tegu on modulaarse orbitaaljaamaga Maa-lähedasel orbiidil • Esimesed moodulid viidi orbiidile juba 1988. aastal • Tema orbiidi kõrgus on 330-435km • Rahvusvahelist kosmosejaama on külastanud 241 inimest 19 riigist Rahvusvaheline kosmosejaam • Tegu on mikrogravitatsioonilise uurimislaboriga, kus kosmonaudid teevad bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. • Pikaajaline iseseisev viibimine kosmoses võimaldab teha katkematuid uuringuid • Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu ISSi moodulid kuud • Kosmosejaamal on nii survestatud mooduleid kui ka survestamata • Uuritakse eelkõige kaaluta oleku mõju inimesele ning tehakse
mikrogravitatsiooni tingimustes Kvant 2, mis sisaldas osa, mille kaudu kosmonaudid said väljuda avakosmosesse Sojuz TM-12, kosmoselaev Priroda, mida kasutati Maa vaatlemiseks Spektr Automaatjaamad Stardi aeg: 20. veebruar 1986 Langes orbiidilt: 23. märts 2001 Inklatsioon: 51,6° Kõrgus: 340 410 km Automaatjaamad Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on rahvusvaheline orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid viivad läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja metroloogilisi vaatlusi. Selles projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur, Venemaa kosmoseagentuur, Jaapani Kosmoseuurimise agentuur ja Kanada Kosmoseagentuur ning iga agentuur haldab enda ehitatud osa. Automaatjaamad ISS on suurim Maa tehiskaaslane. Seda on võimalik Maalt palja silmaga näha
annaabi.ee 
