Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on põimunud mikrofibrillideks, need omakorda fibrillideks ja need lamellideks. Sealt edasi tulevad juba puidukiud. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem. Tselluloos 20...30%, hemitselluloos 15...20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud seintega elusatest rakkudest, esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all, paikneb
lamell, mikrofibrill rakuseinas. Joonistage skeem. Põhiosa rakuseinast koosneb tselluloosimolekulidest. Tselluloosi molekulis on kuni 10 000 glükoosimolekuli. Tselluloosimolekulid on omakorda paralleelsete kimpudena koondunud mitsellideks, kus tselluloosiketid paiknevad korrapärasel kujul ja nende vahele jäävad kristalsed ning ebakorrapärase asetusega amorfsed osad. Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm. Mitsellid on põimunud mikrofibrillideks pikkusega ca 5 mikronit ja läbimõõduga 10...20 nm. Mitsellide vahel paiknevad miniõõnsused suurusega 1...10 nm, mille õhu või veega täitumine mõjutab puidu kahanemist ja paisumist. Mikrofibrillid moodustavad primaarseina välimises osas ebakorrapärase võrgustiku, kusjuures sisemine kiht võib raku ristitelje suhtes teatud nurga all asetseda. Sekundaarsein areneb seespool primaarseina ja on rakuseina kõige tähtsam osa, mis jaguneb omakorda väliskihiks
Taimed on seetõttu istuva eluviisiga. Samas tuleb tõdeda, et DNA replikatsioon, valkude süntees ja membraanide ehitus on sarnane loomarakuga (kui mitte ühesugune). Erinevalt loomarakust toimub taimeraku Golgi kompleksis mõningate maatriksi komponentide süntees ning taimerakus on GK tsisterne tunduvalt rohkem, kui loomarakus. Tselluloosi substraadid saadakse tsütoplasmast, tekivad tselluloosi ahelad, mis väljutatakse rakumembraani välispinnale kus nad ühinevad mikrofibrillideks. Iga uus mikrofibrillidest kiht tekib vanast sissepoole. Taime puhul peavad toitained ja jääkproduktid läbima rakukesta, kuna rakukest on poorne, siis madalmolekulaarsed (alla 20kD) ühendid difundeeruvad sealt läbi. Suuremad valgud läbi ei pääse, mistõttu peab taimerakk hakkama saama madalmolekulaarsete ühenditega, seetõttu on ka rakuvahelised signaalmolekulid madalmolekulaarsed. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas. Rakku
Taimed on seetõttu istuva eluviisiga. Samas tuleb tõdeda, et DNA replikatsioon, valkude süntees ja membraanide ehitus on sarnane loomarakuga (kui mitte ühesugune). Erinevalt loomarakust toimub taimeraku Golgi kompleksis mõningate maatriksi komponentide süntees ning taimerakus on GK tsisterne tunduvalt rohkem, kui loomarakus. Tselluloosi substraadid saadakse tsütoplasmast, tekivad tselluloosi ahelad, mis väljutatakse rakumembraani välispinnale kus nad ühinevad mikrofibrillideks. Iga uus mikrofibrillidest kiht tekib vanast sissepoole. Taime puhul peavad toitained ja jääkproduktid läbima rakukesta, kuna rakukest on poorne, siis madalmolekulaarsed (alla 20kD) ühendid difundeeruvad sealt läbi. Suuremad valgud läbi ei pääse, mistõttu peab taimerakk hakkama saama madalmolekulaarsete ühenditega, seetõttu on ka rakuvahelised signaalmolekulid madalmolekulaarsed. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas
annaabi.ee 
