Tavaliselt on väline faas oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v ja v/õ emulsioonid.Suurus - aineosakesed, mis moodustavad emulsiooni sisemise faasi, on polüdisperssed (st neid on erinevas suuruses) ja nende keskmist suurust kasutatakse sageli emulsiooni klassifitseerimisel. Näiteks kui keskmine diameeter on alla 100 Å (mõõtühik ongström), siis viidatakse sellele kui mitselli-emulsioonile. Osakeste läbimõõtu 1002000 Å tuntakse mikroemulsioonina. 3.1 Emulsioonitüübid 3.1.1 Vesi-õlis emulsioon (v/õ) V/Õ-emulsionid on tavaliselt öö-, hooldus- ja kaitsekreemid, nende hulka kuulub muuhulgas ka Cold cream. Koostise poolest meenutavad v/õ emulsioonid naha füsioloogilist olukorda, kuna ka naharasu eesmärgiks on naha pinnale v/õ emulsiooni moodustamine. Üle 40 ºC muutuvad v/õ emulsioonid ebastabiilseks. Näiteks või. 3.1.2 Õli-vees emulsioon (õ/v)
oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v (õli vees) ja v/õ (vesi õlis) emulsioonid. [1] Aineosakesed, mis moodustavad emulsiooni sisemise faasi, on polüdisperssed (st neid on erinevas suuruses) ja nende keskmist suurust kasutatakse sageli emulsiooni klassifitseerimisel. Näiteks kui keskmine diameeter on alla 100 Å (mõõtühik ongström), siis viidatakse sellele kui mitselli-emulsioonile. Osakeste läbimõõtu 100―2000 Å tuntakse mikroemulsioonina.[1] Üldiselt on kõik emulsioonid oma olemuselt ebastabiilsed, ainsaks erandiks selles „reeglis” on äärmiselt väikeste aineosakestega mikroemulsioonid, mis formeeruvad spontaanselt ning on termodünaamiliselt stabiilsed. [1] Kreemid on emulsioonid ja neid saab jagada koostise järgi nelja rühma: Lipiididerikkad (rasvased) kreemid. Need tooted sisaldavad ainult rasvu või rasvalaadseid aineid. Sellised tooted on nt puhastusõlid ja -kreemid, kaitsekreemid,
annaabi.ee 
