hemitselluloos tekib sekundaarkiht. Sekundaarkihi paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustamisega algab ka rakuseina lignifitseerumine ehk puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. (Joonis moodle, teema 3, puidu anatoomia lk 2). 13. Kirjeldage okaspuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Okaspuidu mikroehituse iseloomulikus elemendiks on trahheiidid. Trahheiidide erineva seinapaksuse tõttu on nähtavad aastarõngad. Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5...10%. Okaspuude säsikiired on enamuses üherealised. Lehisel, männil, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed - nende üla ja alaservades on horistontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega ja säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest.
mis hoiavad ära prostaglandiini sünteesi emakas ja kindlustavad kollakeha säilimise ja tiinuse püsimise. See on oluline veistel, lammastel, sigadel ja hobustel, kelle kollakeha aktiivsus on emaka kontrolli all. Tiinuse säilimisel on oluline ka embrüo emakas liikumine, mis on eriti väljendunud hobuse ja sea puhul. Kollakeha püsimajäämisel tsüklilised muutused munasarjades lakkavad ja saame rääkida loomade tiinestumisest. Platsentasid saab jaotada ka mikroehituse järgi: selle alusel, mitu kihti eraldab loote ja emaslooma verd * epiteliokoriaalne – siga, hobune; loote ja ema vere vahele jäävad nii koorioni kui ka endomeetriumi epiteelid. * sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega.
annaabi.ee 
