võimalik ratsiooni süüa. Eesmao täitumisest söödamassiga signaliseerivad kesknärvisüsteemile (KNS) vatsaepiteelis paiknevad mehhaanoretseptorid. Kui vats on söödamassiga mingi piirini täitunud, saab KNS retseptoritelt signaali ning loom lõpetab söömise. Kui vats tühjeneb hakkab loom jälle sööma. Vatsamotoorika intensiivsust mõjutavad peale söödamassi füüsikaliste omaduste ka selle keemilised omadused, eeskätt mikrobiaalsel sünteesil tekkivate lenduvate rasvhapete hulk ja molaarne suhe. Paljude katsete tulemusena on jõutud järeldusele, et kõrge lenduvate rasvhapete, eriti äädikhappe kontsentratsioon vatsas ning nende intensiivne imendumine mõjub vatsamotoorikale negatiivselt ning vatsakontraktsioonide intensiivsuse langus põhjustab söödatarbimise vähenemist. Eesmaos paiknevad termoretseptorid registreerivad temperatuuri muutuse vatsas.
Mükotoksiinide detoksifikatsioonina mõistetakse meetodite kogumit, millega kõrvaldatakse toksiinide toksilised omadused. Kasutatud on söötade keemilis töötlemist aluste, hapetega, ammooniumi või osooniga, segamine naatriumbisulfaadiga, füüsikalistest meetoditest on vahelduva eduga olnud abi termilisest töötlusest ja kiiritamisest, üha enam pakuvad huvi bioloogilised meetodid, mis põhinevad toksiinide mikrobiaalsel lagundamisel. Põhiline on, et kasutatud meetod, lisaks sellele, et kõrvaldab mükotoksiinist tuleneva ohu, ei kahjustaks sööda toiteväärtust, seeduvust või organoleptilisi omadusi ega mõjuks ise tervist kahjustvalt, lisaks peab meetod olema sedavõrd odav ning hõlpsasti kasutatav, et kulutused ei ületaks saastunud sööda asendamisega kaasneksid kulusid. Praeguseks leitud ning praktikas läbiproovitud mitmed efektiivselt mükotoksiinide sidujate
annaabi.ee 
