tohutu menu. Firma kasvas tohutu kiirusega. 1983. aastal ületati miljardi Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis dollariline käibe piir. Jõuti arvutitööstuse katsid 12 mm2 pinna. Selle hiiglaste kannule. Suurarvutitele spetsialiseerunud IBM taipas peagi Tuntud oli Commodore. Nõukogude mikroarvutites peituvaid tohutuid Liidus toodeti arvutit . EC-1840 ja võimalusi ning laskis 1981. aastal turule EC-1841 kujutasid IBMi 1980ndate personaalarvuti IBM PC (Personal aastate personaalarvutite analooge. Computer). Seda arvutit võis kasutada nii Personaalarvutist oli saanud kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu
Muundab arvutist tulevad signaalid kõnekanalis edastatavateks ning vastupidi. 3. Mälu Arvuti mälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks. Mälu definitsioone võib nimetada kaks: · on üksus, millesse saab andmed paigutada, milles saab neid hoida ja millest saab neid võtta. · kogu adresseeritav salvestusruum töötlusseadmes ja teistes sisemäludes, mida kasutatakse käskude täitmiseks. (seda definitsiooni kasutatakse peamiselt kalkulaatorites, mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites). 3.1 Mäluseadmed ja mälutüübid Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu on seade, millele protsessoril on otsene juurdepääs (sinna saab andmeid kirjutada ja sealt neid lugeda). Mälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Sisemälu tüübid on järgmised (3): Otsepöördusmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhi- ehk muut- ehk
| Juhtseade |<------------| Mälu | |----------------+----------------| | | | Aritmeetika - | | andmed | | | loogika | Registrid |<===========>| | | seade | | | | ----------------------------------- ---------- Mälu MÄLU on arvuti osa, kus hoitakse programmi ja andmeid. Mälu koosneb mälupesadest. Üldjuhul on mikroarvutites ühe mälupesa mahtuvus 1 bait ja igal mälupesal on oma aadress. Nüüd oleme jõudnud kohani, kus peab ära seletama mõisted BAIT ja BITT. Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada
|----------------+----------------| | | | Aritmeetika - | | andmed | | | loogika | Registrid |<===========>| | | seade | | | | ----------------------------------- ---------- 21 / 115 Mälu MÄLU on arvuti osa, kus hoitakse programmi ja andmeid. Mälu koosneb mälupesadest. Üldjuhul on mikroarvutites ühe mälupesa mahtuvus 1 bait ja igal mälupesal on oma aadress. Nüüd oleme jõudnud kohani, kus peab ära seletama mõisted BAIT ja BITT. Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu,
käsuloendurisse siirde aadress (Z = 1) või suurendatakse käsuloenduri sisu ühe võrra (Z = 0). Seega sõltub tingimusest (lipust), kas programmi täitmist jätkatakse järgmisest käsust või pöördutakse tingimussiirde käsus näidatud aadressi poole ja jätkatakse programmi täitmist sealt. Kõiki loetletud tegevusi juhib protsessori juhtplokk. 2.2.5. Protsessori käsustik Mikroarvuti programmeerimine masinakoodis või assemblerikeeles eeldab kõigi tema käskude põhjalikku tundmist. Mikroarvutites kasutatakse erisuguseid masinakoode ja assemblerikeeli. Seepärast tuleb lugejal täpsema teabe saamiseks pöörduda käsiraamatute või konkreetsete arvutite ja juhtseadmete juhendite poole. Siinkohal tutvustatakse firma Intel 8-bitise protsessori 8080 käsustikku (vt tabel 2.3), millest hiljem on välja arenenud hilisemate protsessoripõlvkondade 80286, 80386 ja 80486 käsustikud. Universaal- protsessori käsud võib jaotada rühmadesse.
annaabi.ee 
