z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mikroarvuteid z Sellised arvutid tavaliselt edastavad ainult faile või vahetavad elektronposti. z Ühiste ressursside jagamise seisukohast pole ta nii efektiivne kui tähtvõrk. Siinvõrgud 4 z Siinvõrgus puudub tavaliselt otseühendus saatja ja saaja vahel. z Siinvõrgu eeliseks on odavus ja lihtsus. z Kõik arvutid asetsevad ühel siinil. Siinvõrgud 5 z Ühe arvuti mittetöötamine rikub kogu võrgu töö. z Tuleb kasutada terminaatoreid
spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. 3. HIIRE AJALUGU Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal “Stanford Research Center”-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri
vasakpoolne on tavaliselt sisestusklahv (Enter) ja parempoolne paoklahv (Esc).) Leidub hiiremudeleid, millel klahvide arv ulatub viieni ja mis on mõeldud töö hõlbustamiseks Windowsis ja Internetis (Geniuse EasyScroll). Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal "Stanford Research Center"-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati
annaabi.ee 
