Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket. 4.2 Muutused neerudes Muutused tekivad neerudes aeglaselt. Tähtsamateks sümptomiteks on väsimus ja tursed. Neerud ei suuda uriini abil organismile kahjulikke aineid ja liigset vedelikku väljutada. Muutusi kutsutakse ka diabeetiliseksnefropaatiaks. Nende tunnuseks on uriinis normaalselt leiduva valkaine albumiini väiksemgi tõus. Seisundi varajast staadiumi nimetatakse mikroalbuminuuriaks, viitab neerude kahjustusele. Seisundit ravitakse patsiendil ka kõige väiksemal määral tõusnud vererõhku teatud kindlat tüüpi vererõhuravimitega ning vähendatakse valkude osakaalu toidusedelis. Kui haigus on kestnud 15-20 aastat, tekib neerukahjustus. Hoolimata ravist võib osa patsientidest sattuda dialüüsravile või neile tuleb teha neerusiirdamine. 4.3 Perifeerse närvisüsteemi kahjustused
Kui veresuhkur normaliseerub, mööduvad ka sellised muutused mõne nädala jooksul. Diabeetilist retinopaatiat jaotatakse vastavalt raskusastmele kergeks ehk taustretinopaatiaks ja raskemaks ehk proliferatiivseks retinopaatiaks. Lisaks kaasneb diabeediga rohkem silmaläätse hägustumist ehk kaed. Rasket retinopaatiat on võimalik tulemuslikult ravida laseriga. Neerukahjustused Diabeedi tekitatud neerumuutust nimetatakse diabeetiliseks nefropaatiaks. Algavat nefropaatiat kutsutakse mikroalbuminuuriaks. Selles faasis on võimalik ravimitega ja hea veresuhkru tasakaaluga nefropaatiat peatada või oluliselt pidurdada. Raske nefropaatia raviks kasutatakse dialüüsi (nn kunstneeru) või neerusiirdamist. Närvikahjustused Diabeedi põhjustatud närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks, mille haigusnähud on aga väga vahelduvad. Tavalisemateks vaevusteks on alajäsemete valu, krambid ja tundehäired, mis võivad avalduda kas tundeaistingu liigse tugevnemisena või
annaabi.ee 
