kui ka võimu – ja halduskeskused. Peamiseks linnuste ehitajaks oli Saks ordu, kellel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti. Eesti aladele püstitati 17 suuremat tugipunkti. Ka vasallid püstitasid endale linnuseid. Kuna linnused olid võimukeskused pöörati seal tähelepanu esinduslikkusele ja esteetikale. Talupoegadel oli kohustus kindlustada linnus kõige vajalikud (toiy, loomatoit, kangad, nahk), neil olid ka ette nähtud koormised. Linnustes elamise plussid ja miinud + elanikud olid hästi kiatstud +hästi varustatud +võeti vastu külalisi +talupojad leidsid tööd -rõskus ja niiskus -ruumid olid pimedad -raske oli jääda anonüümseks Keskaegsed linnused: Rakvere, Paide, Viljandi Piiskoplinnused: Tartu, Lihula, haapsalu toomkirik, Kuressaare. Linnuste tüübid: a) Looduslikke pinnavorme jälgiv linnus (Otepää) b) Kastelli tüüpi linnus (Vastse-Liina) c) Konvendi hoone (Viljandi) d) Saaremaa kindluskirikud (Kuressaare)
palistavad suured viinamarjaistandused ja sealt saadaksegi toorest kuulsa Commandaria veini jaoks. Madalamal kohtab akaatsiaid, küpresse ning oliivi- ja jaanileivapuid Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid. Seal on ka puuviljaaedu, kus viljeldakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähkleid. Palmid ja agaavid jäävad tavaliselt ranna lähedusse. Paljud taimed õitsevad veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, mitmed võhumõõgalised, orhideed, anemoonid, miinud, tulikad, pojengid ja paljud teised. Imetajad Küprose tuntumaid imetajaid on muflon, teatav lammas. Praegu kuulub see liik looduskaitse alla. Saarel elab ka teisi väikesi imetajaid, nagu rebased, jänesed, nirgid, küülikud, mitut liiku nahkhiired ning roomajad, sisalikud, kilpkonnad, konnad ja kameeleonid. Küproselt leiad üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikult on leitud skelette, mis arvatakse kuuluvat kääbusjõehobule.