3.hellenismi periood Kreeka tsivilisatsioon oli losside keskne. Ka kultuse keskne. Kreeka saartel eraldiseisvaid templeid ei olnud. Ei olnud ka suuri kultuskujusid, mis teistele on iseloomulikud. qainult väikseid on leitud. Loss moodustas omaette rituaalse kompleksi. Olid standartiseeritud mõõtmetega. Standatidel olid omaette rituaalsed tähendused. Kultus ruumid - troonisaal(1 kultusruume) - jumalannat kehastav prestrinna viis riituaale läbi. Elukad - härg - Miinose härg - rajas laburindi (laborinthose), kus härg oli keskel ja keegi tuli ja tappis härja seal ära. Härjaga seotus ka kaksikkirves - võimu või tapmise sümpol - tähistati terminiga LABRYS - laburintus tähendab siis kaksikkirve kodu. Jumalannasid leiab ka pitsatitel - nt tantsivaid jne. Potnia - emand - tulnud majanduslikest materjalidest/tekstidest. patriarhaalseim religioon on see kreeka-mükeene religioon. ei saa öelda, et naise keskne.
ülalpidamist jne. 12 ja 13saj. iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Teoloogiliste ja metafüüsiliste küsimuste kõrval tegeldi astronoomia, füüsika, optika jt. teadustega. Nordberg arvab, et kõik mida on peetud tüüpiliseks renessansile, oli olemas juba keskajal. 5. Vana-Kreeka tsivilisatsiooni päritolu: / 7. Vana-Kreeka klassikalise perioodi saavutused: / 8. Hellenistlik ajastu 1)Kreeka-Mükeene periood (u. 2000-1100eKR): Miinose ja Mükeene kultuurid. Kreeta- Mükeene periood sai alguse Kreeta saarelt. Miinos oli väga kõrgesti arenenud mereäärne kultuurisüsteem. Nimi tuleb Kreeta valitseja Kuningas Miinose nimest. Kultuuris esineb teatud kiri, esemed- mõõgad, nõud. Miinose tsivilisatsiooni iseloomulikud tunnused- lossid ja losside ümber kujunenud linnad. Sõjakate joonte puudumine, lossid kindlustamata. Mükeene kultuuri iseloomustavad samuti lossid, kuid need on tugevasti kindlustatud nn
annaabi.ee 
