põhiliselt sõjalaevu (Karma, 1971). Bekkeri laevatehas paraku jalule ei tõusnud. Kuigi Bekker & Ko sai esimese tellimuse 1912. aasta 28. detsembril ja ametlikult käivitus tehas 24. mail 1913, kestsid ehitustööd veel tükk aega. Kuna Bekkeri tehas sai mereministeeriumilt tellimuse 5 miiniristlejale, mille ehitamisega pidi alustama 1913. aasta augustis, siis tuli esmajärjekorras püstitada laevaehitustöökoda. Bekkeri tehases valmisid eskaadri miiniristlejad Izjaslav, Prjamislav ja Avtroil. Viimase hõivasid hiljem inglased eduka sõjalise operatsiooni käigus ning saagiks saadud laev anti koos teise sama tüüpi vallutatud alusega Spartak Eesti vabariigile loodava mereväe nurgakiviks. Laevade uuteks nimedeks said Lennuk ja Wambola. 6 Laevad Brjatsislav ja Fjodor Stratilat lasti Bekkeris 1915. a küll vette, kuid neid ei jõutudki Tallinnas valmis ehitada. I maailmasõja lõpuaastail, seoses rinde
Kliima on Musta mere piirkonnas üldiselt pehme, suved jahedad, sügised soojad, kevaded pikad ja talved lühikesed. Tugevaimad tuuled puhuvad talviti, siis jõuavad Siberist kohale külmad õhumassid. Suvised niisked õhumassid tulevad Vahemerelt. Must meri on oluline aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Suuremad sadamalinnad on Odessa, Sevastopol, Herson, Bathumi jt. Rahvusvahelise tähtsusega on ka paljud Musta mere kuurordid. ((Foto: Ukraina miiniristlejad ja Türgi patrulllaevad koostööõppusel Mustal merel. 2014. aastal võttis Venemaa osa Ukraina laevastikust üle.)) Küsimused 1. Nimeta Euroopa riigid, millel ei ole merepiiri. 2. Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke? 3. Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne? 4. Millised ilmategurid mõjutavad Musta mere piirkonna kliimat? 5. Nimeta peatükis toodud mered, lahed, väinad, poolsaared, saared. --- 64 3.2