piiri. (Tiit 2006) Absoluutse vaesuse määr näitab leibkondade või isikute osakaalu, kes paiknevad allpool absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse määr muutub nii palkade tõusu kui sotsiaalpoliitiliste meetmete ja tarbijahindade muutumise koosmõju tulemusena. (Tiit 2006) Kriteeriumide ebaselgus ja subjektiivsus; Elanikkonna erinevad tunnetatud vajadused; Erinevate riikide ja kultuuride arusaamad miinimumstandarditest ja tarbimisstandarditest Absoluutne vaesus mõõdab vaesust seoses minimaalselt vajaliku rahasummaga põhivajaduste rahuldamiseks nagu näiteks toit, riided ja peavari. ÜRO Elamine vähem kui $ 1 päevas (u. 22.40 kuus) ÜRO Elamine vähem kui $1,25 päevas (u. 28 kuus) ÜRO EESTIS: toiduvaesus, s.t leibkond tarbib toitu vähem, kui elatusmiinimumi toidukorv ette näeb; elustiili vaesus, s
ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis nr 102 sotsiaalkindlustuse miinimumstandarditest. 1.2. Mõisteid. Sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustus. Sotsiaalhoolekanne sotsiaalhooldus kitsamas tähenduses hõlmab üksnes sotsiaalhoolekannet. Sotsiaalhoolekanne on individuaalne konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest rahalistest vahenditest. Seda abi võimaldatakse ainult juhul, kui muust abist, eelkõige ülalpidamiskohustuslike perekonnaliikmete abist, ei piisa. Sotsiaalhoolekande oluliseks tunnuseks saab pidada selle subsidiaarsust
annaabi.ee 
