45000 2 n− =0 tuletis ja võrdsustada see nulliga. Saame n2 . Sellest saame lahendi n=±150 . Negatiivne lahend ei ole majandusliku sisu tõttu rakendatav, sest külastajate arv ei saa olla negatiivne. Teine tuletis antud avaldisest on 225 00 2− n3 , kui n=150, siis on selle väärtus positiivne, järelikult on tegemist miinimumpunktiga. Kuna aga külastajaid võib olla vaid kuni 120, siis on selle tingimusega minimaalne kulu osaleja kohta n=120 juures. Sellisel juhul C ( n) 45000 =2∙ 120+30+ n 120 =645.
Statsionaarsed punktid on need punktid, kus kõige suurema tõenäosusega asuvad ekstreemumid. Seejärel võtame teised osatuletised ning ka segatuletised ja arvutame nende väärtused statsionaarsetes punktides. Saadud numbrite põhjal koostame 2x2 determinandi , kus a11=z''xx ; a12=a21=z''xy ; a22=z''yy statsionaarses punktis. Kui D>0, siis ekstreemumpunkt leidub, ekstreemumpunkti liik selgub, kui vaatame z''xx märki , kui see on positiivne , siis on tegemist miinimumpunktiga , kui negatiivne , siis maksimumpunktiga. Kui D<0 , siis ekstreemumit ei leidu ja kui D=0 , siis meie meetodid meile vastust ei anna ja vaja on täiendavat uurimist. Lisatingimusega ekstreemumülesanne- Kui meil on antud funktsioon z=f(x;y) koos lisatingimusega g(x;y), siis on lahendamiseks kaks võimalust: 1. Üldjuhul koostame uue funktsiooni w=f(x;y)+g(x;y) ja esialgse funktsiooni ekstreemunid
jagada nelja rühma sõltuvalt sellest, kuidas uuritavad muutujad omavahel seotud on: Ø seos on negatiivne Ø seos on positiivne Ø seosel on kas miinimum või maksimumpunkt Ø seos puudub Positiivse tõusuga Seos puudub lineaarne seos Seos miinimumpunktiga x konstantne y y Seos puudub y konstantne y Negatiivse tõusuga lineaarne seos
annaabi.ee 
