Vastupidiselt laast või rookatusele, mis on samuti traditsioonilised ja looduslikud katusematerjalid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal, betoon. Katusekivid on disainitud nii, et vihmavesi või lumi maha jookseks, seepärast peab kivikatusel olema kalle vähemalt 11°, muidu tekib oht, et vesi pääseb katusekivide alla. Miinimumkalle sõltub kasutatavatest katusekividest. 1.2 Allpool katusekive Katusekivid seisavad puidust katuseroovidel. Katusekivide paigaldamist alustatakse alt ülespoole. Selleks, et karmidele ilmadele vastu pidada, kinnitatakse katusekivid roovituse külge klambritega. Kuidas seda täpsemalt tehakse, sõltub kasutatavatest katusekividest ja sellest kuivõrd avatud on katus tugevatele tuultele. Katuse roovitus paigaldatakse distantsliistule. 1.3 Aluskate
Eelnevalt tuleb vundamendi sügavus ja olukord (seotud kivid või mitte) selgitada lokaalse surfimise teel. Väikese vundamendi sügavuse ja sidumata kivide korral tuleb drenaaž rajada hoonest mõnevõrra eemale, et kaevamisel ei kahjustataks vundamenti. Drenaažitoru paigaldus või soojustus peab tagama, et torustik oleks külmumispiirist allpool. Drenaažitorustiku alla tihendatakse vähemalt kümne sentimeetri paksune ühtlase kaldega kruusa või killustiku alus. Hoonevälise drenaažitoru miinimumkalle on i = 0,5 % (viis millimeetrit kallet ühe meetri toru pikkuse kohta) ja hoonealuse torustiku miinimumkalle on i = 0,8 %. Drenaažitoru kaetakse pealt vähemalt kahekümne sentimeetri ja külgedelt vähemalt 102 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I kümne sentimeetri paksuse dreeniva peenkillustiku või kergkruusa kihiga (8...16 mm).
annaabi.ee 
