Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon. Kuid Saksa okupatsiooni ajal olid need sunnitud oma tegevuse lõpetama (märtsist kuni novembrini). Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit (1937). Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918. Mereväe laevastik Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alustest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994.
· luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal · kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele · korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed 2) Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. 3) Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis
annaabi.ee 
