Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tasandikud (Miilmets, 1981). Joonis 1. Väljavalitud ala, piiritletud punase joonega, Läänemaal, Matsalu lahe idaosas (Maa- ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri. Siinsed õhutemperatuurid on talvel 1-2 kraadi võrra kõrgemad, kui Ida-Eestis. Kevadel, aga seevastu meri alandab temperatuuri. Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt. Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel
Sel korral tuli taas võitjaks Marek Pilv. Õhtul astus oma estraadikavaga "Meelelahutaja lindistus" rahva ette Piirsalu rahvamaja näitering. Loho & Ane asemel esinesid Rita Kliiver ja Mati Klamp. Vaheaegadel tungles rahvas lauljate ümber, et koos pilti teha või autogrammi küsida. Pidu kestis varaste hommikutundideni. Toetajad olid Koonga Vallavalitsus, OÜ Oidrema Farm, Härma Ehitus, Foral, OÜ Ehar, AS Puls Brewery, Autoekspert, Lihula TÜ, OÜ Lõpe Agro, Hansapanga Lihula kontor, Mare Miilmets. (Pikkmets 2007) 3.Mihkli laat 2008 2012 2008.aastal peeti kahekümnendat korda Mihkli laata tänapäevasel kujul, mida iseloomustab hobuste puudumine ja autode paljusus. Seekordsel Mihkli laadal oli taas maaelu hõng küljes. Isegi koduõlut ja kodust siidrit müüdi. Ka käsitööd oli: toole, pinke, lillealuseid, sepiseid ja kudumeid. Loomadest võis osta kassipoegi, küülikuid, lambaid ja lindudest kuningparte, paabulinde, kanu ja kukkesid. Mihkli