Keele uurimisel tuleb Jakobsoni arvates lähtuda kõneakti funktsioonidest, mis seostuvad kommunikatsiooniakti mudeliga : 1. Emotiivne v. ekspressiivne -- emotsioone tekitav funktsioon (emotive), mis keskendub adressandile, püüdleb kõneleja suhtumise vahetu väljenduse poole. Kaldub looma kas kindla või teeseldud emotsiooni muljet. Keeles eelkõige hüüdsõnad, nt. "Ootoot" või vokaali pikendus sõnas, nt. "miiis?". 2. Konatiivne (conative) funktsioon on orienteeritud adressaadile, leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest lausest seisneb asjaolus, et tungiv funktsioon ei pea tuginema tõesusele, st. "Joo!" puhul ei saa küsida , kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga "joob"; "joodi" puhul. 3
Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke Kommunikatsiooniskeem Shannon ja Weaver 1949 emotsioone tekitav (saatjat iseloomustav) Püüdleb kõneleja suhtumise vahetu väljenduse poole selle suhtes, millest ta räägib. See kaldub looma kas kindla või teeseldud emotsiooni muljet. Keeles esindavad seda hüüdsõnad, nt "Oot-oot" või vokaali pikendus sõnas, nt "miiis?". tungiv funktsioon (suunatud adressaadile) leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest lausest seisneb asjaolus, et tungiv funktsioon ei pea tuginema tõesusele, st "Joo!" puhul ei saa küsida, kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga "joob"; "joodi" puhul. faatiline funktsioon (oluline on kontakt ise eelkõige kontrollimaks, kas kommunikatsiooni kanal (kontakt) töötab või ei, või siis
annaabi.ee 
