Mihhaili juhtum Lugesin Mihhaili juhtumit, mis räägib mehest, kes sattus inimkaubanduse, täpsemalt tööorjuse, ohvriks Norras. Mihhail avastas töökuulutuse ühelt venekeelselt saidilt, kus pakuti ehitustööd Norras. Mihhailile lubati, et väljaõpe toimub kohapeal ja Norrasse sõidud kompenseeritakse. Lisaks õeldi, et tööleping sõlmitakse kohapeal ja huvilisi on väga palju. Lisati, et hiljem ei ole võimalik enam Mihhailil tööle asuda. Minu meelest selle juhtumi puhul on kummaline see, et mees ei uurinud varemalt firma tausta, kuhu ta tööle tahtis asuda. See on Mihhailist väga mõtlematu, minna tööle võõrasse riiki ja ta isegi ei uurinud informatsiooni firma ja tööpakkuja kohta. Töölepingut küsides, anti talle ette tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe paber, mille alusel saab tööandja palgast maha arvata kõik töötaja elamiskulud ja vajadusel ka trahvid. Sõidukulude
Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. Tütrepoega armastava vanaema ja isa vahel algas vägikaikavedamine. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest õiguse tütrepoega kasvatada. Vanaema osutas suurt tähelepanu Mihhaili haridusele. Juba varases lapsepõlves valdas ta hästi keeli ja õppis tundma ajalugu ning vene kirjandust. Mõisas, kus möödus Lermontovi lapsepõlv, elas peale sugulaste veel palju koduõpetajaid ja samavanuseid lapsi, et Mihhailil ei puuduks mängu- ega õpingukaaslased. Temast sai erakordselt tundlik poiss ja tema iseloom kujunes raskeks ja heitlikuks. Kaasaegsed on meenutanud nii tema äärmist headust kui ka isemeelsuse ja kangekaelsuse puhanguid. Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu. Luuleand avaldus varakult. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. Ta võeti otse 4. klassi.
Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. Tütrepoega armastava vanaema ja isa vahel algas vägikaikavedamine. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest õiguse tütrepoega kasvatada. Vanaema osutas suurt tähelepanu Mihhaili haridusele. Juba varases lapsepõlves valdas ta hästi keeli ja õppis tundma ajalugu ning vene kirjandust. Mõisas, kus möödus Lermontovi lapsepõlv, elas peale sugulaste veel palju koduõpetajaid ja samavanuseid lapsi, et Mihhailil ei puuduks mängu- ega õpingukaaslased. Temast sai erakordselt tundlik poiss ja tema iseloom kujunes raskeks ja heitlikuks. Kaasaegsed on meenutanud nii tema äärmist headust kui ka isemeelsuse ja kangekaelsuse puhanguid. Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu. Luuleand avaldus varakult. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega. 1828. aasta septembris läks Lermontov Moskva ülikooli aadlipansioni. Ta võeti otse 4. klassi.