liikumine. 8.6 Peensoole motoorika liigid ja regulatsioon Esineb kahte liiki motoorikat: Propulsiivne => küümuse transport, mittepropulsiivne => küümuse segamine. Peensoole motoorikat juhib basaalne müogeenne rütm: aeglased lained. Aeglaste lainete ostsillaatoritel on peensoole algusosas suurem sagedus (12 tüklit/min), lõpposas väiksem (8 tsüklit/min). Nii toimub soolesisaldise aeglane edasiviimine. Interdigestiivses perioodis esineb peensooles propulsiivne migreeruv müoelektriline kompleks (MMK). Selle faasid: täielik rahu 40...60 min korrapäratu motoorika 30 min korrapäraste elektriimpulsside vahendatud motoorika. 15 min MMK algab antrumist ja peensoolest liigub järjest edasi jämesooleni, kus kindlaid faasidevahelisi erinevusi pole. Elektriline aktiivsus on igal juhul kogu aeg olemas, aga võib olla nii nõrk, et igale impulsile ei järgne kokkutõmmet. Motoorse rahu korral ei järgne impulsile üldse kokkutõmmet
(mehhaaniline soolesulgus) Laboratoorsed uuringud vastavalt vajadusele (hemogramm, CRV, lipaas jne) Radioloogilised ja instrumentaalsed uuringud ultraheli, röntgen, KT, EKG Invasiivsed uuringud endoskoopia, kõhuõõne punktsioon, diagnostiline laparoskoopia Diferentsiaaldiagnostika: Ülakõhuvalu müokardiinfarkt, alasagara pneumoonia, pneumothorax, kopsuinfarkt, pleuriit Difuusne ja migreeruv kõhuvalu diabeetiline ketoatsidoos, äge reumaatiline palavik, nodoosne polüarteriit ja teised vaskuliidi vormid, äge intermiteeriv porfüüria, äge leukeemia Küljevalu püelonefriit, herpes zoster Alakõhu valu tsüstiit, puusaliigese patoloogiad Äge mittespetsiifiline kõhuvalu: Saab püstitada diagnoosiks kui kirurgilised, günekoloogilised ja muud orgaanilised haigused on välistatud. Tavaliselt on isemööduv
annaabi.ee 
