välismaalased. Sestap organiseeriti üksteisele vastastikune kaitse mõlemapoolse heaolu eesmärgil. Üliõpilased võisid selle gildiga liituda kui nooremliikmed ja kui nad eksamid sooritatud said, võisid nad hierarhiliselt järjest kõrgemale liikuda. Hiljem järgisid sellist mudelit paljud Põhja-Euoopa ülikoolid. (Tulloch 2005) Ülikoolid hakkasid üha enam üle Euroopa levima. Tihti viisid just ülikoolisisesed vaidlused tudengite ja õpetajate migreerumisele ja uute ülikoolide loomiseni. Näiteks Bologna migratsioonid viisid Padua ülikooli loomiseni aastal 1222, sealt edasi ülikooli 6 rajamiseni Vercellis 1228. Osa teadlasi on arvamusel, et pooled Euroopa keskaegsetest ülikoolidest kujunesid välja just sedalaadi konfliktidest. Aastaks 1500 oli Euroopas juba 62 tunnustatud ülikooli. (Tulloch 2005) 14
retikulaarse mosaiiksuse tuumas? Seente hulgast võiks otsida vastust ka küsimusele kuidas on tekkinud diploidsus. Näiteks kandseentel (Coryolus versicolor) on ühe raku mõlemad haploidsed tuumad võrdväärsed. Eose idanemisel moodustub ühetuumsete rakkudega haploidne hüüf. Haploidsed tuumad lähevad vastakuti läbi hüüfide vahele tekkiva anastomoosi, mille käigus mõlemad hüüfid muutuvad kahetuumseteks tänu sisserändava tuuma järjepidevale mitootilisele jagunemisele ja migreerumisele naaberrakku. Seente oluline erinevus teistest eukarüootidest on see, et mitootilise jagunemise ajal säilib tuuma membraan. Tütartuumade lahknemisel nöördub tuumamembraan nende vahel ja katkeb. Tuumamembraani säilimine jagunemise ajal võib tagada tulnuktuuma suhteliselt suure autonoomsuse ja vähendab tsütoplasmaatiliste geneetiliste elementide sattumist tema genoomi. Samas on see kaitse tuumamaterjali kaotsimineku vastu
annaabi.ee 
