kogunud, võtab ta enda alla suurema piirkonna. Pea liigutamine teeb valu ainult hullemaks. Selle tagajärjel võivad tekkida migreenile lisaks ka lihaspingest tingitud peavalud. Lisaks peavalule tuleb taluda kannatajatel sageli ka iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, külmatunnet ning mitmel pool kehas tekkivat valulikkust ja pakitsust. Sellised hood võivad kesta vähem kui tunni või ka kauem kui päeva. Väsimus ja valulikkus võivad vaevata sageli mitu päeva. (Stromfeld, Weil, 2006). 4. MIGREENIHOO FAASID 4.1. Eelfaas Migreeni all kannatavad inimesed teavad, et hoog on tulemas, kuna nad hakkavad ennast halvasti tundma juba mõni tund enne peavalu algust. Selles faasis ilmnevad tujumuutused, väsimus, ärritus, seedehäired, külmatunne, kange kael. Võib tekkida isu mingi kindla toidu, eriti maiustuste järele. (Ostrov, 2002). 4.2. Aurafaas Auraga migreeni puhul eelneb peavalufaasile aurafaas. Aurat kirjeldatakse kui
Pingepeavalu Suruv, enamasti mõlemapoolne, tihti stressinähtudega Migreen Ühe- või mõlemapoolne, pulseeriv, tihti kaasnevad iiveldus ja oksendamine, võimalik aura46 (nt nägemishäired, parestees47) 46 Aura – epilepsiahoo/migreenihoo tekkest märku andev aisting 341 Subarahnoidaalne48 verejooks Äkiline algus (nagu löök pähe), fotofoobia, kuklakangestus. Intratserebraalne verejooks Teadvusehäired, pupillide diferents49 Meningiit Palavik, fotofoobia50, kuklakangestus, Kernigi sümptomi51 esinemine
annaabi.ee 
