Nende tooraine veeti sisse ja toodang omakorda Eestist välja. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus. Avati vanad puuvillakombinaadid. Töökohad täideti jällegi sissetuleva tööjõuga. Balti ja Kreenholmi manufaktuuri toodang läks ka üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega elavnes ka ehitustööstus, mis vajas täiendavat materjali ja töökasi. Ehitustööstus oli üks peamine migratsioonipump sellel ajal. Industrialiseerimise käigus kadus erasektor täielikult. Eesti NSV võimuorganitel ei olnud aga paljude tehaste ja ettevõtete kohta teavet. Mõned tehased allusid otseselt Moskvale, milleks olid sõjatööstuskompleksid. xxiv. Käsumajandus ja selle tagajärjed Peale Teist maailmasõda tuli Eestisse majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalike oludega(tooraine, tootmisviisid, vajadused). Majanduselu allutati plaanimajandusele, mis eitas turumajandusliku
Pleenum oli murrangsündmuseks, sest Eesti NSVLis said võimule Venemaa eestlased koos valdava muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Sundindustrialiseerimine. Rasketööstuse eelisarendamine. Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus. Migratsioonipump ehitustegevuse tagajärjel nõudis turg töökäsi juurde. Kadus erasektor tööstuses. Maareform. Maa sundvõõrandamine. 30ha suurim talu. Maareformi lõpuks 136 000 talumajapidamist. Uusmaasaajatest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maaregormi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Sovhoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutuspunktid. Haldusjaotus pärast rajoonide reorganiseerimist 1959: Palju maakondi või rajoone või midagi.
annaabi.ee 
