toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Kergetööstus taastati puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti ennekõike sissetuleva tööjõuga. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Ehitustööstus kujunes olulisemaks migratsioonipumbaks. Maareform. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Võõrandati ka loomi ja muud vara. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Uusmaasaajate majapidamistest ei
hästiKoos välja sellega arendatud rajati infrastruktuur, Sillamäele ka linnaline mis oli 50 kasvas põlevkivi kaevandamine 1,9 miljonilt migratsioonipumbaks, mis tõi Eestisse kogu sõja ajal asula, kuhu vähem asusid kannatada elama NSV saanud Liidu kui Vene tonnilt 3,5 miljoni tonnini. teistest Nõukogude ajal hulgaliselt tööjõudu teistest NFSV läänepiirkondades. Kuid majanduslikest
Komitee tegevus loeti lõpetatuks, kui elanikud naasevad pärast sõja lõppu oma endistesse elukohtadesse. Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus. Tallinna tähtsus Eesti ala tööstuskeskusena kasvas seoses Venemaa sõjaliste ettevalmistustega. Vajati ju uusi laevaehitusettevõtteid. Ehitati kolm uut sellist. Loodi ka muid sõjalisi tellimusi täitvaid ettevõtteid, arnedati infrastruktuuri. Tööstuse kasv kujunes migratsioonipumbaks, toodi sisse arvukalt spetsialiste ja töölisi Venemaalt. Maailmasõja sündmused mõjutasid oluliselt Eesti majandust. Tekkisid probleemis tooraine ja kütuse hankimisega. 1916 rajati seetõttu esimesed põlevkivikaevandused. Esmajärjekorras varustati sõjatehaseid. Kaleivabrikud hakkasid tootma mundrit. Keskvalitsus määras kindlaks toodangu, kütuse ja tooraine hinnad ja normeeris ettevõtte varustamist. Juhtiv oli metalli ja masinatööstus.
annaabi.ee 
