Alustati sugulaste-tuttavate külastamisega ning hiljem reisiti ka lihtsalt puhkuse eesmärgil. Sellel ajajärgul tekkis ka turismitarbimine, mis tähendas, et mugavuse ja kiiruse nimel hakati teenustele rohkem 8 raha kulutama. Algas hotellide, turismikohtade ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. (Jakobson, 2003) 20. sajandi alguses oli Euroopa poliitiliselt stabiilne ning reisiti palju. I maailmasõja järgne periood tõi endaga kaasa suured migratsioonilained nii Euroopa-siseselt kui ka väljaspoole Euroopat. Lõbu eesmärgil reisimine kujunes normaalseks eluviisiks. Kõige kiiremini arenes välja rannaturism. Kõige suurem muutus sellel ajal toimus transpordivahendites, kuna kasutusele võeti autod, bussid, kiiremad rongid, linnatransport motoriseerus, lennukid ehitati tsiviilotstarbeks ümber. Hakati rajama ka uusi teid ja parandati olemasolevaid teedevõrke. (Jakobson, 2003)
näitajad 2.saj mitte oluliselt väiksemad Euroopast 14-15/17.sajandil). Küll kasvas Euroopas aastatel 1000-1500 rahvastik ülejäänud maailmast kiiremini, aastatel 0-1800 oli rahvaarv maailmas kasvanud 230 miljonilt 1 miljardile, suurima rahvaarvuga maa 1000-1500 oli India, teisel kohal Hiina, kes jõudis aastaks 1820 esikohale. Suurimad linnad olid Tokio, London ja Pariis. 11. Suuremad migratsioonilained 19. sajandi eel. Ränne oli traditsioonilistes ühiskondades pigem vähene, oluline oli küll 7-8 mln aafriklase viimine Brasiiliasse ja Kariibi mere basseini maadesse. Vabatahtlikuna mindi Ameerikasse pigem vähe, kuigi peamine sisseränne USAsse ja Kanadasse algas 17.sajandil, minejad peamiselt noored mehed. 12.Intellektuaalne murrang 18. sajandil. Euroopa intellektuaalses elus toimus 18.sajandil murrang valgustuse näol. See pani aluse inimeste
annaabi.ee 
