saare jõukaim osa. Kuigi kolmveerand maast on üleharitud, elab maa piirkondades elanike vähem, sest suurem osa on koondunud suurtematesse linnadesse. Sellega on Ühendkuningriik ka üks enim linnastunuid riike. Ühendkuningriigi suurim majandusharu on senini olnud tööstus, kuigi selle osatähtsus on seoses teenindus- ja energeetikaharu kasvuga, mis paiknevad suurtes linnades, pidevalt vähenenud. 1980. aastatel toimus põhiliselt Midlandsis ja Põhja-Inglismaal paiknevate rasketööstusharude, eriti terasetootmise ja masinaehituse järsk langus. Lõuna- Inglismaal arenesid samal ajal kiiresti sellised alad nagu rahandus. Seega võib järeldada, et kuna Suurbritannia põhiline sissetulek oleneb impordist, siis on koondunud suurettevõtted sadamate ja kivisöe leiukohtade juurde, kuhu on arenenud tänapäevaks suured linnad, mis pakub inimestele tööd ja võimalust elada ning sellega väheneb ka maal elevate inimeste osakaal.
Tööstuses on uueks haruks nafta ja maagaasi ammutamine, naftatöötlus, elektroonika-, keemia- ja toidukaupade tootmine. Viimase aja energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Põhjamere nafta on äärmiselt hea kvaliteediga, ent selle omahind on väga kõrge. Pärast 1980.-81. aastate majanduskriisi otsustas valitsus vähendada söetoodangut 95 miljoni tonnini. Kolm viiendikku kivisöest kaevandatakse Lääne-Yorkshire'is ja Ida-Midlandsis (vt. kaarti 3). Kaart 3. Ida-Midlands üks tähtsamaid kivisöe kaevanduspiirkondadest. Veonduses on olulisel kohal meretransport. Teise maailmasõjani valdas Suurbritannia suurimat kaubalaevastikku. Suurim sadam on London, järgnevad naftasadamad Sullom Voe ja Milford Haven. Siseveeteid on umbes 2300 kilomeetrit kuid pidevalt kasutatakse ainult Thamesi alamjooksu ja Mersey suudmeala. 1994. aastal valmis Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheline 49,4 kilomeetrit pikk Eurotunnel
annaabi.ee 
