Aborigeenide puhul ei toimi läänelik mudel, et info on vaba. Seda tuleb arvestada televisiooni loomisel, et see ei ohustaks inimeste kultuurispetsiifilist mõtlemist. Aborigeeni ühsik on infot antud edasi suuliselt, näost näkku, neil on väga keeruline süsteem, kuidas infot jagada, kasutada. Väga selgelt on määratletud, kes mida võib teatud informatsiooniga teha. See arusaam, et info peaks vabalt liikuma, Michalsi arvates, Austraalia aborigeenide ühiskonnas ei töötaks. Toob välja mitu möödapanekut, mis võivad visuaalse meedia kasutamisel tekkida, just erinevatest arusaamadest (lääne ja aborigeenide omad). Ühelt poolt ei tohi näidata teatud lugusid, laule, tantse jne, nt ka maastikulised asjad, nt kivid – viitavad salajasele esoteerilisele informatsioonile – selle materjali näitamine tuleb enne kokku leppida aborigeeni liidritega. Nt ka surnu austamisega võib
käitumisreegleid tuleb vaadelda info kasutamise reguleerijatena. Aborigeenide puhul ei toimi läänelik mudel, et info on vaba. Seda tuleb arvestada televisiooni loomisel, et see ei ohustaks inimeste kultuurispetsiifilist mõtlemist. Aborigeeni ühsik on infot antud edasi suuliselt, näost näkku, neil on väga keeruline süsteem, kuidas infot jagada, kasutada. Väga selgelt on määratletud, kes mida võib teatud informatsiooniga teha. See arusaam, et info peaks vabalt liikuma, Michalsi arvates, Austraalia aborigeenide ühiskonnas ei töötaks. Toob välja mitu möödapanekut, mis võivad visuaalse meedia kasutamisel tekkida, just erinevatest arusaamadest (lääne ja aborigeenide omad). Ühelt poolt ei tohi näidata teatud lugusid, laule, tantse jne, nt ka maastikulised asjad, nt kivid viitavad salajasele esoteerilisele informatsioonile selle materjali näitamine tuleb enne kokku leppida aborigeeni liidritega. Nt ka surnu austamisega võib rikkuda