Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline tunnus on ka ükskeelsel kõnearengupuudega lapsel. Laps võib kasutada selgitavaid näiteid sõna asemel, luua uusi sõnu, teha emakeelest otsetõlke või kasutab koodivahetust ehk siis vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid. Ajavõitmiseks suhtlemises võib teha pause, teeb vahele mingeid häälitsusi nagi mhmmm või aaa või sisi küsib abi. Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära foneemid ja segmendid ( Wernice piirkond oimusagaras). Kui laps kuuleb kõnet tekivad mälupesad korduvatest tunnustest. Need pesad tekivad kuni 2 eluaastani. See on väga oluline aeg. Häälikute tajumine on keelespetsiifiline. Samuti foneemide tajumine mille abil tuleb asru
. Hoone kõrval, maja on siin (vaatame fototabeleid) Jah. Siit siis läheb sinna mereni. Nii. Ja siis ta lõppeb siin ära . Jah. Sa oled Hispaanias käinud (pöördub teise vestluspartneri poole) kuidas seal on tehtud? Hispaanias ja nüüd Prantsusmaal, kus ma eelmine suvi käisin, siis seal olid sellised (2)öö(1) kärud kuhu (1)ööö..(1) nagu puudega inimene peale läks ja siis noh rannavalve (1) poisid tegelesid vette viimisega. Mhmmm Seal on ka nii et läheb järsku sügavaks ja.. (esimene vestluspartner lõikab vahele) Aga rada läks ikka veepiirini välja? Jah, rada läks veepiirini välja (esimene vestluspartner lõikab vahele) Ei lõppe niimoodi.. Nii kümme viis meetrit enne seda. Mhmm Kas Teie olete siin Eestis suplusrannas käinud? Mmmm Rannas üldse? Eee no(1) rannas (esimene vestluspartner lõikab vahele). Torvoaugus [ ] käinud. Suvel näiteks Kakumäe rannas (2) noh piirkonna järgi (1) seal ma elan
annaabi.ee 
