Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095 D= 24 Sv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 Sv/h 0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? 32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte. - Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning
1R = 2.58 10-4 Ckg-1 Kiirguse toime seisukohast on oluline, kui palju kiirgusenergiat aines neeldub, st. absorbeerunud ehk neeldunud doos. Absorbeerunud doos D on aine massiühikus neeldunud energiahulk: D = dE/dm. Absorbeerunud doosi ühikuks on grei: 1Gy = 1 Jkg-1. SI-süsteemiväline ühik on rad: 1rad = 10-2 Jkg-1 1Gy = 100 rad Röntgendiagnostikas kasutatavate 20-150 keV suuruste energiate puhul neeldub 1R suuruse ekspositsiooni korral kõikides kudedes peale luukoe ca 10 mGy suurune doos. Madalama energiaga kiirguse neeldumine on luukoes suurem, näiteks kasutades 20 keV suuruse energiaga kiirgust, absorbeerub 1R suurusest kiiritusest 40 mGy. Kerma (kinetic energy released in matter) on footonite ja neutronite tekitatud laetud osakeste kineetilise energia summa jagatud konstantse massiühiku massiga. SI ühik on Gy. Näiteks õhus absorbeerunud röntgenkiirguse doos on ligikaudselt sama kui õhukerma.
ja teises veekindlas sektsioonis, postiruumis ja 6. ning 5. katlaruumis. Kümne minuti jooksul oli vesi tõusnud umbes 4,25 m kõrgusele kiilust, välja arvatud 5. katlaruum. Kuigi Murdoch oli jõudnud kõik veetihedad uksed ühe kangilevajutusega sulgeda veel enne, kui ,,Titanic" jäämäega kokku põrkas, ei päästnud see Andrewsi sõnul mitte midagi. ,,Titanicu" põhjaminek oli vaid aja küsimus. ,,Titanicu" radist Phillips hakkas saatma CQD hädasignaali, ,,Titanicu" kutsungit MGY ja laeva koordinaate. Muuseas oli ka ,,Titanic" esimene laev, kes saatis SOS hädasignaali Atlandi ookeanilt. Kuid levihäirete tõttu saadi koordinaatidest valesti aru. ,,Titanicust" 58 miili kaugusel asuva ,,Carpathia" 21- aastane radist Harold Cottam võttis vastu uppuva laeva hädasignaali ja teavitas sellest ,,Carpathia" kaptenit Arthur Henry Rostronit. ,,Carpathia" kapten mobiliseeris laeva meeskonna. Teade jõudis edasi ka maismaale, kogu maailm jälgis pingsalt sündmuste käiku
annaabi.ee 
