Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga. Periodontiit on hammast alveooli kinnitavate sidemete süsteemi pöördumatu põletik, mis ravi puudumisel põhjustab hammaste väljalangemist. BIOFUNKTSIOONID · Suuõõne kudede niisutamine MG1 poolt · Antibakteriaalne toime Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid · Kliirens- mikroobide ja toidu komponentide lahjendamine ja eemaldamine Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja bikarbonaatpuhver (viimane stimuleeritud süljes)
Mark Keemilin Mehaanilised omadused Kuumuta e koostis mis temperatu ur AlCu4 Si 0.5 Märgitä VO Paksus/läbimõõ Tõmbetug Voole Katkeven 650°C Mg1 his * t,mm evus Rm piir Rp ivus A% Fe 0.5 N/mm2 0,2 N/mm Cu 3.8 2 - 4.9 AlCu4M P 200 250 150 12 M 0.3
Enamasti kasutatakse naatriumnitriti (Na No2) ja kaaliumnitraati (Na No3). Varasematel aegadel kasutati liha soolamiseks meresoola, kus sisaldus nitritit. Nitraadi kasutamisel muutub see bakterite toimel nitritiks, mis omakorda muutub lämmastikoksiidiks ning see, ühinedes müoglobiiniga või hemoglobiiniga annab punase värvuse. Nitrit on toksiline (mürgine), kui teda kasutada ülemäärastes kogustes. Suureks koguseks võib osutuda ühekordne nitriti kogus 1520 mg1 kg kehakaalu kohta, seega 70 kg kaaluva inimese puhul 1,4 g. Eestis kehtiva normatiivi järgi lisatakse vorstidele 57,5 g nitritit 100g keeduvorsti kohta. Ühekordse surmava nitritikoguse saamiseks tuleks süüa 3050 kg vorsti korraga, mis on võimatu. Nitraadi/nitriti lagunemist tootes mõjutab: töötlemistemperatuur ja aeg toote keemiline koostisvalgu, rasva ja süsivesikusisaldus nitraadi kontsentratsioon mikroorganismide olemasolu, arvukus ja liigid toote pH.
põhikomponendi sümboliga Al, millele järgnevad teiste komponentide tähised nende sisalduse vähenemise järjekorras. Vahetult sümbolite järgnev arv näitab selle komponendi keskmist sisaldust protsentides, kusjuures sisaldust alla 1% tavaliselt ei näidata. Näiteks EN AW-Al Zn6 Mg2 Cu on alumiiniumi sulam, deformeerita, tsingi sisaldus 6%, magneesiumi 2%, vaske 1%, ülejäänd 91% on alumiinium. Erijuhtudel näidatakse ka põhikomponendi alumiiniumi puhtus, näiteks AW-Al 99,85 Mg1, kus magneesiumi 1% ja 99,85% puhtusega alumiiniumi on 99%. Valusulamite puhul (EN 1706) näiteks AC-Al Mg5 (5% Mg) võib näidata koostise tähiste järel ka valuviisi, näiteks AC-Al Mg5K, kus K näitab valamist püsivormi (kokill), AC-Al Si8 Cu2 S (8% Si, 2% Cu) – liivvormi valu. 21.-22. TITAAN, PÕHIOMADUSED, TOOTMINE, TITAANI SULAMID, LIIGITUS, KASUTAMINE Titaani sisaldus maakoores on üle 0,6% ja ta kuulub looduses enamlevinumate metallide hulka