Latinus pesitses palees ja lasi asjadel kulgeda omasoodu. Valitses tava, et kuningas pidi isiklikult avama jumal Janusele pühendatud templi kahe poolega uksed, mis rahuajal suletuna seisid. Kuid Latinus oli peitnud end paleesse ja ei saanud seda sooritada. Juno ilmus maa peale ja paiskas ise templiuksed lahti. Algas sõda: latiinide ja rutulite vägi seisis nüüd käputäie troojalaste vastu. Ühendatud väge juhatas Turnus, teine liitlane oli Mezentius ja kolmas neid Camilla, kes oli väga osav sõjamees. Aeneas nägi unes, et teda külastas Tiberi jõe jumal Tibernius, kes käskis Aeneast liikuda kiiresti mööda jõge üles paigani, kus elas Euander ja valitses väikest vaest linna, millest pidi tulevikus saama maailma uhkeim linn. Jõejumal lubas, et Aeneas saab sealt vajalikku abi. Koidikul asus Aeneas oma meestega teele. Euander ja tema poeg Pallas tervitasid külalisi soojalt. Euander rääkis Aeneasele, kuidas tema oli
sulges end paleesse. (Juno) Hera ise avas templi uksed. Latiinide ja rutulite võimas vägi oli troojalaste väheste vastu. Sellises olukorras nägi A jällegi und, kus Tiberi jõe jumal Tiberinus teda külastas. T käskis A'l minna paika, kus elas Euander, valitsedes vaest linnakest. Sinna pidi rajatama tulevane vägev Rooma. Sealt pidi A abi saama. A asus mõnede meestega teele ning Euander soovitas abi paluda jõe teisel kaldal asuvast etruskide hõimust, kelle pagendatud julm kuningas Mezentius oli üks A vastaste juhtidest. Etruskid olid oma endise kuninga peale metsikult tigedad, sest too oli väga julm ning mõelnud välja kohutavaima tapmisviisi: ta lasi aheldada elava ja surnu, näod vastamisi, kokku nii tappis elava laguneva laiba mürk. Vahepeal rünnati tugevalt troojalaste leeri, mis vaid mullavallide taga oli. Keegi ei saanud A'le sõna läkitama minna. Lõpuks otsustasid 2 sõpra, Nisus ja Euryalus, minna.
(Juno) Hera ise avas templi uksed. Latiinide ja rutulite võimas vägi oli troojalaste väheste vastu. Sellises olukorras nägi A jällegi und, kus Tiberi jõe jumal Tiberinus teda külastas. T käskis A’l minna paika, kus elas Euander, valitsedes vaest linnakest. Sinna pidi rajatama tulevane vägev Rooma. Sealt pidi A abi saama. A asus mõnede meestega teele ning Euander soovitas abi paluda jõe teisel kaldal asuvast etruskide hõimust, kelle pagendatud julm kuningas Mezentius oli üks A vastaste juhtidest. Etruskid olid oma endise kuninga peale metsikult tigedad, sest too oli väga julm ning mõelnud välja kohutavaima tapmisviisi: ta lasi aheldada elava ja surnu, näod vastamisi, kokku – nii tappis elava laguneva laiba mürk. Vahepeal rünnati tugevalt troojalaste leeri, mis vaid mullavallide taga oli. Keegi ei saanud A’le sõna läkitama minna. Lõpuks otsustasid 2 sõpra, Nisus ja Euryalus, minna. Vaikuses ja pimeduses