1. Sisseränne. Riigi loomine ja ajalugu. Mehhiko orus Texcoco järve ääres elas pärast tolteekide impeeriumi lagunemist mitmeid erinevaid hõime kes olid rajanud kümneid linnriike. Tähtsaimad neist olid tepaneekide pealinn Atzapotzalco, tshitshimeekide kuninga Xolotli rajatud Texcoco ja tolteekide esimene vana pealinn Culhuacan, mille elanikud nimetasid nüüd end akolhuadeks. Asteegid (nahuatlid) nimetasid end oma muistse hõimupealiku Mexitli järgi mexica´teks. Nad olid rännanud pärast aastat 1068 välja müütilisest algkodust Aztlanist, kaasas peajumal Huitzilopochtli kuju, kes olevat neid teekonnal nõustanud. Nad olid teinud pikki peatusi põlluharimiseks ja toidu hankimiseks: nn Seitsme koopa maal Chicomoztocis, 1143.a. paiku nn Maomäel Coatltepecis, Pärast 1150.a. peatumine Tulas umb. 20 aastat muutis asteegid tsiviliseerituks. Seejärel jäi osa neist elama Patzcuaro järve äärde. 13.saj
Linn kasvas > asteegi impeeriumi pealinn. Asteegid vallutasid palju rahvaid, ja nõudsid neilt andamit. Asteegid olid lühikest kasvu ja jässakad, pruuni naha ja laia näoga. Asukoht: Mehhiko kiltmaal ja selle pealinn oli Tenochtitlan. Tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, Riik ja selle juhtimine: linnriik oli ja seda juhtis pealik, Elanikud: ülikud ja lihtrahvas, Religioon: peaaegu 60 jumalat ja neile toodi inimohvreid, Kultuur: kool, oma kalender ja oma kiri, Varia: Mexica olevat olnud muistne valitseja Neil olid näiteks sellised sõnad nagu chocolatl ja tomatl Maiad Ühtne kultuur ja usk, ei olnud pealinna ega valitsejad linnriigid. Palju infot on saadud nende kujude abil. Maiad olid hästi õpetatud. Erakordselt tugevad astronoomias, ja aritmeetikas. Austati rituaale, ohverdamist, tähtis astronoomia ja kalender Tegevusalad: mais, oad, kakao, käsitöö, Riik ning selle juhtimine: linnriigid, mida juhtisid preestrid, Elanikud: preestrid, sõdalased,
nimetatakse seda linna Tula). Seal oli rituaalkeskus. Tolteegid kontrollisid 11.-12. sajandil Mehhiko kiltmaad. Nende võim langes 12. sajandi lõpus uute sissetungijate rünnakute järel. Tolteeke pidasid Mehhiko kiltmaa rahvad (ka asteegid) kultuuritoojateks ja esiisadeks. 12. sajandil tulid Mehhiko kiltmaale ka põhja poolt asteegid (nimi tuleb müütilisest päritolukohast Aztlan koht, kus elavad kured/haigrud). Asteegid ise nimetasid end mexica. Oma pärimuse järgi olid asteegid alguses üsna hädised. Üks kohalik valitseja andis neile maad Texcoco järve lähedal. Nende jumal Huitzilopochtli käsul nad aga reetsid asteegid kuningat ning too ajas nad minema. Asteegid läksid Texcoco järve saarele ning panid seal aluse oma linnale Tenochtitlanile. Asteekide esiletõus langeb 14. sajandi teisele poolele. Piirkonna linnriigid sõdisid omavahel ning asteegid vahetasid vastavalt oma kasule pooli. 15
annaabi.ee 
