tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Kui keiser Franz I suri, sai võimule tema poeg Ferdinand I, kes oli vaimselt piiratud ja kannatas vesipealisuse all, mistõttu Metternichi tähtsus tõusis veelgi. Siiski hakkasid tema positsiooni õõnestama mitmed kadedad Habsburgide koja liikmed, kellest osa pooldasid liberaalsemat poliitikat, teised ei soovinud aga lihtsalt tema mõjuvõimu liigset kasvu. Seetõttu ei olnud Metternichil oma poliitika ajamine sugugi lihtne ning kui midagi ebaõnnestus, süüdistati selles vaid teda. Nii tekkis Metternichi suhtes üha suurem rahulolematus, mis kulmineerus 1848 (tuhat kaheksasada neljakümne kaheksandal) aastal Märtsi revolutsiooni ajal, mil ta pidi riigikantsleri kohast loobuma ning Inglismaale põgenema.1851 (tuhat kaheksasada viiekümne esimesel) aastal tuli ta Viini tagasi ning oli keiser Franz Josephile mõjukas nõuandja kuni oma surmani PERE
korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli ka Austria keisri lähedalolekut. Metternichil on suur roll ka Viini kongressi järgsel ajastul rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks välispoliitilisteks printsiipideks. · Preisimaa kuningat esindas vürst von Hardenberg. · Prantsusmaa äsja taastatud kuningakoda esindas Talleyrand.
kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Kui keiser Franz Isuri, sai võimule tema poeg Ferdinand I, kes oli vaimselt piiratud ja kannatas vesipealisuse all, mistõttu Metternichi tähtsus tõusis veelgi. Siiski hakkasid tema positsiooni õõnestama mitmed kadedad Habsburgide koja liikmed, kellest osa pooldasid liberaalsemat poliitikat, teised ei soovinud aga lihtsalt tema mõjuvõimu liigset kasvu. Seetõttu ei olnud Metternichil oma poliitika ajamine sugugi lihtne ning kui midagi ebaõnnestus, süüdistati selles vaid teda. Nii tekkis Metternichi suhtes üha suurem rahulolematus, mis kulmineerus 1848. aasta Märtsirevolutsiooni ajal, mil ta pidi riigikantsleri kohast loobuma ning Inglismaalepõgenema. 1851. aastal tuli ta Viini tagasi ning oli keiser Franz Josephil mõjukas nõuandja kuni oma surmani 1859. aastal. Charles Maurice de TalleyrandPérigord. 2. veebruar 1754, Pariis 17.
annaabi.ee 
