nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena Loomadel on mitmeid kohastumisi konkurentsi vältimiseks. Metsvintide pesad paiknevad üksteisest saja meetri, kullilistel aga mitme kilomeetri kaugusel, et vältida konkurentsi naabriga toidu pärast. Võilill ja naat, levides murus kiiresti ja võttes oma laiade lehtedega valgust ära, tõrjuvad valguskonkurentsis teised taimeliigid välja. Meresaartel ja laidudel tihedalt asustatul kajakakolooniates konkureerivad omavahel kalajakas ja naerukajakas soodsamate pesapaikade pärast. Naerukajakas Kalakajakas TÄNAN KUULAMAST !!
Tuleb arvata, et laul on lindudel mitte ainult vajaduseks, vaid pakub neile ka suurt rahuldust. Juba on ammu on laululinnuhuviliste poolt märgitud, et ühe linnuliigi laul on erinevates elupaikades erinev. Lindude laulule on iseloomulik individuaalne muutlikkus. Ühe linnuliigi hulgas, ühes ja samas elugpaigas esinevad lauljad, kelle laul paistab eriti silma ilu, tugeva kõla, meeldiva tämbri poolest. Selliseid lauljaid kohatakse ööbikute, metsvintide, tihaste, siisikeste, põõsalinude, laulurästaste keskel ja neid hindavad linnulaulu armastajad eriti. Pärast poegade koorumist muutub lindude laul harvemaks või katkeb täiesti: vanemad toidavad ja kasvatavad poegi. Sel ajal on lindudele iseloomulikud omapärased hüüded. Kõik teavad hauduja kana murelikku loksumist, kes kutsub kokku oma poegi, pesas, istuvate noorte pääsukeste poegade elavat vidistamist, kes
Seega esinevad õppimisvõime piirangud. Selle, milliseid oskusi või käitumist on loom üldse võimeline omandama, määravad sünnipärased pärilikud eeldused. D. Hebb on kujundlikult öelnud: “Geenid ja keskkond on käitumise väljakujunemisel mõlemad 100% olulised”. Näiteid käitumise väljakujunemisest loomadel Linnulaulu areng – Alates W.H.Thorpe poolt juba 1961. a. avaldatud klassikalisest uurimusest metsvintide laulu kohta on linnulaulu väljakujunemist hiljem uuritud paljudel erinevatel linnuliikidel. Kõige üldisemad järeldused neist uuringutest võib kokku võtta järgmiselt: • õppimisel on linnulaulu väljakujunemises oluline roll • see, millist laulu lind on üldse võimeline õppima, on liigiti piiratud • õppimisega lisandub liigiomasele laulule konkreetne dialekt, mida noorlind kuuleb elu esimestel
annaabi.ee 
